“Ha'u mak lori dokumentu ne'e ba PN e ha'u mak halo loby iha Parlamentu e sira aprova, ha'u mak halo”, dehan nia iha Palásiu Prezidensiál, Bairo Pite, tersa (08/08).
Tanba dokumentu Fraternidade umana ne'e foku ba problema relijiaun partikularmente entre relijiaun Katólika ho Islamika no momentu lori dokumentu ba PN mós, hanesan Líder polítiku ida maibé la'ós líder relijiozu.
Ba dokumentu Fraternidade Umana ne'e, iha konstituisaun mós dehan se mak moris iha Timor ho se mak oan husi ema ida moris iha Timor iha diretu atu mai hela iha rai Timor.
Iha lei sidadania Timor-Leste nian mós dehan se mak moris iha Timor no oan husi ema ida ne'ebé moris iha Timor, nia iha diretu sai sidadaun Timor.
Maibe ko'alia kona-ba deklarasaun husi Prezidente Repúblika atu halo rekonsillasaun ho Timoroan iha Timor Osidentál ida-ne'e, nu’udar Sekretáriu Jerál Partidu FRETILIN, lakohi Komenta ba ida-ne'e.
Tanba problema ida-ne'e bainhira Polítiku ida ko'alia, ema fó opiniaun, Polítiku rua, ko'alia ema fó opiniaun ida-ne'e Polítiku ho polítiku sira mak sei soke malu fali, tanba ne'e nia sei la fó opiniaun.
“Ha'u hanoin ita-nia moris desde referendu ne'e riku tebes ho rekonsilasaun, so ke dala-barak ita halo rekonsillasaun ho ema ke tama mai husi liur, ema sim, mais entre ita uluk hamutuk funu, halo luta ne'e, ita mak la rekonsilla malu fali”, deklara nia. (*)