“Ami mós ko'alia kona-ba krize ne'ebé akontese, funu akontese Entre Rusia ho Ukraina ne'ebé dadaun ne'e impaktu tebtebes ba nasaun barak e liliu sira ne'ebé depende ba importasaun trigu no fertilizantes ba agrikultura entaun haree oinsá ninia impaktu ne'e. Dadaun ne'e Timor-Leste ladun hetan Impaktu maka’as maibé se ida-ne'e bele prolonga maka Timor-Leste mós iha tempu balun sei hetan impaktu”, dehan nia hafoin audénsia ho Prezidente Repúblika, José Ramos Horta iha Palásiu Prezidensial, Bairo Pite, kuarta (27/07).
Durante hasoru malu, FAO mós atualiza komitmentu sira ba Xefe Estadu, liga ho apoiu no asisténsia tékniku ba Governu iha setór sira hanesan agrikultura, seguransa alimentár, nutrisaun no bee-moos iha rai-laran.
Maibé FAO mós agradese ba Xefe Estadu ninia hanoin sira kona-ba asuntu seguransa alimentár, agrikultura, floresta no bele troka ideia oinsá hametin kolaborasaun inklui diskute mós oinsá mudansa klimátika no dezastre oioin ne’ebé akontese iha rai bar-barak iha ne'ebé fó mós impaktu ba Timor-Leste.
Nune'e ko'alia mós, estratejia atu servisu hamutuk hodi responde krize oioin sira, inklui krize ne’ebé akontese iha rai balun, fó impaktu ba seguransa ai-hán iha rai-laran.
Tanba ne'e, presiza hanoin husi parte hotu atu iha hanoin estratejia ruma oinsá Timor-Leste bele mellora liután produsaun ai-hán lokál, nune’e bele iha soberania ai-hán no dependénsia ba importasaun bele menus oituan.
Daudaun ne’e FAO mós iha programa ba tinan-lima husi 2020 to'o 2025 ho totál millaun $24, ne'e ba programa barak mak promove konservasaun agrukultura atu bele mellora produsaun ai-hán.
Iha ne'e FAO mós servisu iha área agrikultura hodi haree asuntu sira jestaun sustentabilidade peskas nomós produsaun ikan, no servisu iha área Floresta liliu haree estudu kona-ba ema sunu rai nomós estabele sistema ne’ebé bele halo jestaun sustentável ba Floresta no enjerálmente haree mós oinsa setór agrikultura bele iha adaptasaun di’ak liután mudansa klimátika.
Tanba FAO hanesan ajensia téknika ida Nasaun Unidas nian, maske la fó asisténsia finanseiru maibé maioria asisténsia téknika, no depende ba esforsu ne’ebé halo hamutuk ho Ministériu Agrikultura no Peska (MAP), hodi mobiliza osan husi donor sira entaun FAO implementa direta atividade ho agrukultura sira nomós hetan kolaborasaun ho MAP. (*)