“Problema mosu iha ami-nia suku ne'e mak eletrisidade. Iha suku Tutuluru seidauk asesu ba ahi, maioria populasaun ho totál hamutuk 2530, husi uma-kain 530 ne’e seidauk asesu ba ahi”, informa Xefe Suku Tutuluru, Sebastiăo da Costa Hornai, iha sede Suku-Tutuluro, kinta (29/07).
Tanba durante ne'e, parte governu seidauk iha apoiu ruma ba sira, oinsá bele asesu ba ahi-eletrisidade, maibé meius ne'ebé uza mak utiliza lampu tradisionál nomós lilin.
“Dadaun ne'e sira uza mak lampu e lilin no tenaga suria ne'ebé Xina sira fa'an iha merkadu. Mais ne'ebé kbi'it iha mak bele ba sosa, ne'ebé laiha uza lampu ho lilin nafatin”, hatete nia.
Iha mós komunidade balu ne'ebé uza sira-nia osan rasik hodi sosa sistema solar (tenaga suria), ne'ebé fa’an husi negosiante Xineza sira hodi uza ba tempu kalan.
“Tenaga suria apoiu husi parte governu nian, mais mai mak iha Suku ho Uma-lisan de'it, ba komunidade seidauk, e sira ne'e sira mak sosa rasik. Ida ne'e ita bele dehan katak, ema ne'ebé kbi'it iha mak sosa, uza, mais ema ne'ebé kbi'it laiha, la sosa", hatenik nia.
Iha mós problema seluk ne’ebé komunidade sira hasoru iha Suku Tutuluru mak estrada ho bee-moos laiha. Maske estrada husu ona ba governu atubele hadi'a ponte ba sira-nia suku, tanba bainhira mosu udan, difikulta sira labele hakat ba Same Villa.
“Segundu estrada, terseiru bee-moos, e kuartu ponte. Ponte tanba udan ona ami komunidade suku ida ne'e, inklui mós postu Alas, Turiskai, Fatuberliu mós, liuhusi dalan ida ne'e, depois kuandu udan boot ona, entaun ami labele asesu ba transporte. Ami ba mai merkadu, sasan ka produtu lokál ne'ebé mak atu lori asesu ba merkadu, la'o ain de'it”, informa nia.
Antes ne'e, Ministru Obras Públika (MOP), Salvadór Pires dos Reis, promete ona ba komunidade sira iha tinan 2021 nia laran, sei halo reabilitasaun estrada iha suku.
“Depois hanesan autoridadeida ne'e, esforsu halo proposta to'o iha nasionál ne'ebá, liuba iha ministru obras públika, mai fó sai tiha ona dehan katak, ponte ida ne'e atu implementa, halo obra ida ne'e iha 2021 ne'e, mais to'o agora rezultadu laiha. Ami hein, rezultadu laiha”, afirma nia.
Tanba ne'e husu ba governu atu iha tinan rua mandatu ne'e, tenke pioritiza ona sira-nia problema estrada, bee-moos no eletrisidade.
“Ami hanesan autoridade husu liliu ba Oitavo Governu, nia bele esforsu iha tinan rua ne'e nia laran, nia bele tau atensaun ba ami-nia problema ne'ebé mak ami hato'o. Ida ne'e hanesan autoridade iha ne'e, esforsu halo proposta kona-ba ponte. Tanba, mota ida ne'e tinatinan hanesan komunidade iha Suku ida ne'e, nomós ho suku seluk hasoru difikuldade boot husi mota ida ne'e bainhira iha tempu udan”, dehan nia.
Entretantu, Suku Tutuluru kompostu husi aldeia Bubulau, Ailau, Hastetuk, Batas, Susumera, Dalun ho Roin. Iha mós produtu lokál kafé, batar, ai-farina, fehuk, inklui maek, nomós ai-teka sira. (*)