Nia mós husu ba komunidade atu labele ema seluk nian ne'ebé publika iha média sosiál, la gosta deskontamentu ne'e normál, maibé iha dalan atu la'o, tanba ai-han iha Sesta bázika nuudár hahán maromak nian.
Tuir nia, programa Sesta bázika nu'udár programa ida husi governu ho ninia objetivu prinsipál liu maka atu rekupera fila-fali ita nia ekonómia, tanba ne'e ho atividade ida ne'e, maske sertu nia sei insentiva no fó mós motivasaun ba ita nia agrikultor sira hodi bele produz no hasa'e liu tan ita nia produsaun.
“Ha'u espera katak ita hala'o iha munisípiu Manatutu ita hahú maka ohin ne'e. Ha'u husu katak atividade ida ne'e la'o iha Manatutu laran ne'e tenke ho didi'ak, ha'u husu ita-boot sira labele rona tun-sa'e”, Fernando Sousa Junior hateten, bainhira halo abertura ba lansamentu ditribuisaun Sesta bázika iha sede suku Lakumesak, Kinta (10/12).
Nia hatutan, bainhira iha prosesu distribuisaun mak mosu buat ruma la dun di'ak, la monu ita-boot sira nia laran, husu komunidade sira nia favór atu hato'o ba suku, administradór postu ba to'o direta iha nia.
"Ita Manatutu ne'e úniku ita-nia rain maka, husi tasi-feto to'o tasi-mane mota mós barak. Ita nia roupa foer ne'e tenke fase iha ita nia mota, labele ba fase fali iha munisiípiu seluk nia mota”, nia fó hanoin.
Autoridade ne’e mós konsidera distribuisaun ai-han Sesta bázika nu'udár parte importante hodi rekupera fila-fali ekonómia família nian.
Lansamentu distribuisaun ai-han Sesta bázika ne'e, simbólikamente reprezenta munisipiu Manatutu mak hala'o ona iha suku Lakumesak, postu administrativu Lakló.
Adiministradór postu administrativu Lakló, Samuel Rodriguês Pereira hato'o nia sentimentu orgullu no agradese ba governu liuhusi Sekretária Estadu Kooperativa (SEKoop) bele hili ona sira nia postu nu'udár faze dahuluk ba lansamentu distriduisaun Sesta bázika molok perkore ba postu administrativu seluk iha Manatutu.
“Dala-ida tan ha'u hato'o ida ne'e ba sua-exelénsia katak ami orgullu tebes ho lansamentu ida ne'e tanba programa ida ne'e importante tebes ba iha ami nia komuniddae sira para atu bele hetan benefísiu husi ne'e”, nia dehan. (*)