“Ami halo ona sosializasaun maibé daluruma komunidade sira konfuzaun, tanba ne'e, ami fahe informasaun kona-ba medida prevensaun dengue, ne'ebé mídia sira atu presiza informa loloos, nune'e komunidade bele komprende, hodi tau ba prátika atu responde ba redus moras dengue, ne'ebé dadaun sai ameasa ba saúde publiku. Mai ita hapara konbate dengue agora, tanba susuk aedes aegypti tata ema iha loron ema deskansa iha tempu meudia”, esplika Diretór Saúde Públika, Federico Bosco Alves do Santos, iha salaun SEKomS, Palásiu Governu, kinta (17/02).
Ba susuk Aedes Aegypti nu'udar susuk inan ida ne'ebé lori vírus, gosta liu ativu tata ema iha tempu loron, kompara ho s kalan nian, tanba ne’e dala barak komunidade komprende sala loron sira lakohi halo prevensaun.
Ho ida ne’e, proteje-an husi susuk tata, tenke hatais roupa ne'ebé bele taka isin lolon tomak, uza moskiteiru hoban iha insektisida bainhira toba iha tempu loron uza mós autan atu prevene susuk tata.
Nune’e husu ba públiku ka komunidade sira tenke hatene susuk nia fatin moris nia gosta liu iha moris iha bee-moos iha tanki, haris fatin no balde.
Ba kombate dengue agora kedas ka prevene susuk moris, tenke troka bee-moos iha vazu ai-funan nian no bee naliun iha uma sori-sorin, bee-moos ne'ebé tau iha basia ka balde tenke taka metin ho nia matan, bee tenke hamosu beibeik, iha kada semana.
Haree ba simtomas dengue mai ho tipu oioin hanesan isin manas derepente, ulun moras maka'as, moras iha matan fukun, múskulu no artikulasaun moras maka'as no mosu erupsaun iha kulit.
Nune’e, dengue gravé potensiál atu hamate ema nia moris, no se mak hatudu ona sintomas dengue tenke ba konsulta lalais iha ospitál no klínika sira ne'ebé besik ka lalais ba doutor sira.
Reprezentante Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál (SEKomS), Diresaun Nasionál Promosaun Dezenvolvimentu Mídia Lokál (DNPDML), José da Costa hatete, papél SEKomS atu ajuda partilla informasaun liuhusi meiu komunikasaun ne'ebé eziste iha Timor-Leste.
“Ha'u dehan mídia fó informasaun edukativa no informátika nomós halo sosializasaun kona-ba prevene ita-nia an husi moras dengue, husi susuk Aedez Aegypti”, dehan nia. (*)