Login to your account

Username *
Password *
Remember Me

Kobertura saúde universál: Promesa ba Rejiaun Sudeste-Aziatíku ne’ebé saudavel, justu no seguru liu Featured

  

Tansa kobertura saúde ba ema hotu mak hanesan prioridade primeiru iha saúde públiku

Promesa ba kobertura saúde universál (UHC) mak forte: katak ema hotu bele hetan asesu ba servisu saúde ne’ebé kualidade wainhira no iha ne’ebé sira presiza, sein hetan difikuldade finanseiru nian.

UHC nia benefísiu klaru. UHC mak hanesan sentral atu hadi’ak saúde no ben-estar – fundamental ba direitus umanus. Populasaun saudavel sei kria ekonomia produtiva ne’ebé mak sei hasa’e padraun ba moris nian. UHC mós fortalese seguransa saúde nian hodi bele fasilita kontensaun diseminasaun moras infesiozus no responde ho efeitivu ba dezastre naturais. Potensiál UHC nian mós atu promove saúde di’ak liu, aumenta igualdade no fortalese seguransa ba saúde – no tenki uza ho totalmente.

Importante liu, UHC nee viável: Iha posibilidade ba progresu, se nasaun nee riku ka kiak. Iha nasaun balun, inklui iha OMS Rejiaun Sudeste-Aziatíku, halo ona progresu mak signifikadu. Sira hahuu wainhira ho 'rendimentu ki'ik'. Nee mak pontu kritíku: laiha ema ida mak hahú husi zero, sempre iha oportunidade hodi muda ba oin.

Dezde tinan 2014 OMS Rejiaun Sudeste-Aziatíku hodi loke oportunidade sira nee, identifika UHC nian hanesan Prioridade Emblemátika, no halo konsultasaun ho membru nasaun seluk - halo planu ho implementa inisiativu ne'ebé di’ak.

Nee inklui aumenta disponibilidade no dezempeñu traballadores saúde nian no asegura sira nia koñesimentu ho abilidade atu bele tuir kriteriu ba nesesidade saúde ba ohin loron nian (no loron aban). Ida nee mós inklui atrai traballadores saúde ba área rurais no fatin sira ne'ebé labele asesu no mantein sira iha nebaa. Adapta liña servisu hodi atende nesesidades populasaun idozus, no mós ho responsabilidade ne’ebé aumenta aas ba moras la hada’et hanesan diabetes no moras fuan, ida nee mós hanesan pontu importante atu fo atensaun liu. Ida nee bele iha kompriensaun mak diak: alende mudansa husi Rejiaun tomak hodi aumenta estillu moris sedentáriu, ba tinan 2020 ne’ebé mak sei iha populasaun ho tinan 60 duké tinan 5.

Aumenta asesu ba medikamentus esensial mós hanesan asesu importante ida mós. Mekanismu inovativu hanesan Rede Regulatóriu ba Sudeste Aziatíku, ne’ebé mak tau hamutuk rekursus regulatóriu Rejiaun nian, ne’ebé maka sei ajuda hodi fornese produtu médiku mak seguru, medikamentus ho kualidade diak ne’ebé mak ema hotu bele asesu. Nunee mós sei iha esforsu atu enkoraja ba presu transparénsia mak di’ak, liu husi plataforma fahe informasaun iha nasaun oioin. Inisiativu iha Rejiaun tomak nee atu bele tau hamutuk akizisaun medikamentus no hahú ho antidotu ne’ebé mak sei fo benefísiu ba nasaun ki’ik sira hodi aumenta sira nia poder ba negosiasaun.

Iha ona progresu iha kada área hirak nee no sira seluk tan. Tuir dadus foin lalais nee, kobertura ba servisu saúde sai di’ak liu tan iha tinan ualu ikus nee iha nasaun 11 membru nasaun iha Rejiaun nee. Ida nee ita tenki selebra. Maibe dezafius iha Rejiaun tomak nee kontinua boot nafatin. Kuaze metade husi populasaun iha Rejiaun Sudeste-Aziatíku seidauk hetan kobertura tomak ba servisu saúde esensial. Ema milliaun 65 balun monu ba liña kiak, tanba halo pagamentu uza osan rasik hodi asesu ba medikamentus, liu-liu ba NCD no moras sira babain.

Haree ba kresimentu ekonomiku mak sustentadu, iha posibilidade no presiza duni aselera ba progresu ida nee. Maske asaun entre setór sira nee mós esensial hodi bele haforsa kobertura saúde, prioridade ba dezempeña programa saúde mós sai hanesan papél importante ida. Maibe atu halo servisu saúde universál lolos sira tenki dezeñu programa nee kona-ba ema, laos kona-ba moras ka institusaun sira. Halo nunee sei fo impaktu ne’ebé imediata no ba durasaun kleur.

Nunee, gastus públiku ba saúde mós importante tebes. Aumenta iha gastus públiku nee la’os deit halo rekursus adisional disponivel – husi aumenta pesoál ba nesesidade báziku no teknolojia – maibe bele mós hamenus gastus husi uma-kain ida-idak, nunee aumenta protesaun finanseiru nian. Iha tinan foin lalais nee, nasaun barak husi Rejiaun nee aumenta ona montante osan ne’ebé gasta ba saúde. Ida nee mos tenki aumenta asesibilidade (no asesu ba) servisu saúde, enkuantu hamenus númeru ema sira ne’ebé husik hela iha kotuk.

Maibe fundus públiku sei la sufisiente: Presiza osan ho valor boot. Ida nee signifika katak dezenvolve no implementa estratejia longu prazu mak defini servisu saida mak presiza, see mak sei fahe, no halo dezeñu mekanismu pagamentu hodi bele maximiza ho efisiensia no hanesan. Sente komplexu? Simplesmente, ida nee signifika organiza sistema saúde iha maneira ne’ebé oferese direitu ba servisu ba ema sira ne’ebé presiza.

Ikus mai, importante halo monitorizasaun. Monitorizasaun ajuda ami hodi komprende see mak husik hela iha kotuk no tanba sa. Ida nee ajuda ami hodi aprende saida mak funsiona no saida mak lae, hodi permiti ami atu halo kursu retifikasaun wainhira presiza. Ida nee hodi rekoñese fali servisu makaas maka nasaun membru ualu ne’ebé iha tinan 2017 voluntáriu halo kompleta revizaun progresu nasionál kona-ba Objetivu Dezenvolvimentu Sustentavel (SDG), inklui iha saúde. Iha tinan hanesan, membru nasaun sira akordu hamutuk atu halo avaliasaun progresu kona-ba UHC no SDG3 (objetivu espesífiku ba saúde) iha Komite Rejional anuál ba OMS Sudeste Aziatíku too tinan 2030. Ida nee sei sai pontu kritíku hodi bele sukat progresu no mantein nafatin momentum nee.

Hodi nunee, ita iha ona situasaun ne’ebé diak. Diretór Jerál OMS ba lideransa no vizaun Dr Tedros Adhanom Ghebreyesus – ne’ebé mak fo prioridade liu ba asegura kobertura saúde ba ema hotu – agora dadaun lidera suporta global ba OMS Rejiaun Sudeste Aziatíku no membru nasaun sira seluk servisu makaas atu atinji: fo onra ba promesa ne’ebé barani maibe simples, no sei muda ema milliaun nia moris iha Rejiaun tomak no liu tan – kobertura saúde mak universál; kobertura saúde mak ba ema hotu, iha ne’ebé deit no la husik ema ida. (pr)   

Rate this item
(0 votes)
Tempo Timor

Ho hakraik an Tempo Timor hato'o komprimentus ba laitor sira katak, Jornal Tempo Timor hahu mosu iha imi le'et atu fasilita informasaun ba imi. Tamba ne'e ami presiza ita boot sira nia tulun atu ekipa jornal ne'e nian bele halao servisu jornalismu ho didiak.

Jornalista Jornal Tempo Timor, bandu atu hetan envelope ka sasan ruma husi fontes informasaun sira.

www.tempotimor.com
Darwin_Optic

Popular

Error: No articles to display

.

Contact us

Palapasu
Dili, Timor-Leste
+670 7723 4852
+670 7728 1698
http://www.tempotimor.com

Kalendariu Arkivu

« April 2024 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
1 2 3 4 5 6 7
8 9 10 11 12 13 14
15 16 17 18 19 20 21
22 23 24 25 26 27 28
29 30          

Tempo Timor Networks

Online Counter