Tanba tuir dadus tinan 2014 hatudu katak mane barak fuma to'o pursentu 70 ho idade joven hotu de'it no haree fali iha tinan 2019 ne'ebé peskiza global halo iha klinikw Timor-Leste hatudu katak idade husi 13 to'o 15 iha pursentu 31 mak hahú ona fuma.
"Situasaun ida ne'e sai pior kuandu ita fuma sempre mosu moras la hada'et iha ita-nia isin, hanesan ita iha Comorbilidade iha ita-nia isin, karik ita labele prevene, mak ne'e sai hanesan kontibuisaun no tabaku sai risku ba kontribuisaun atu sai komplikadu ba ita-nia saúde rasik”, dehan nia molok halo lansamentu ba hapara fuma iha Sentru Saúde Formoza, tersa (19/10).
Iha Timor la ses husi realidade ida ne'e no dadus husi Banku Mundiál kategória ema kiak iha Timor-Leste hamutuk pursentu 42 no prevenlejia uza tabaku ne'ebé as kontribui atu empiora ema nia saúde no ekonomia familar.
"Ho razaun hirak ne'e Ministériu Saúde, tempu barak ona planeia atu estabelese servisu atu hapara fuma iha fasilidade saúde hodi bele redus uza tabaku, nune'e bele reduz mós iha saúde no sosiu ekonomiku ba ita-nia populasaun”, esplika nia.
Enkuantu Ministériu Saúde iha ona fasilidade atu hahú servisu hapara fuma, ba fase dahuluk diresaun nasionál kontrolu doensa liuhusi departamemtu kontrola de doensa naun kontasiozu prepara ona kondisaun atu implementa serviau hapara fuma iha sentru saúde sira, maibé sei hahú iha Sentru Saúde Formoza.
"Servisu ne'ebé Ministériu Saúde sei oferse ba populasaun atu hapara fuma mak, ita sei halo servisu akonselamentu no apoiu pisikolojika atu valora ema nia hanoin atu hapara fuma. Halo konsluta ba moras la hada'et, ema ne'ebé fuma sei hetan valorasaun ba sira-nia estadu liliu ba moras la hada'et, nune'e bele halo diagonstiku sedu no halo tratamentu ba sira-nia saúde. Ita mós halo tratamemtu nikotina no terapi atu hakotu depedénsia ba uza tabaku, ita sei servisu hapara fuma sei pronese terapi ida ne'e atubele kompleta sira-nia tratamentu”, dehan nia. (*)