"MS labele obriga sidadun sira tuir nia hakarak, katak sidadaun sira sei iha posibilidade atu simu vasina dala tolu, tanba ida ne'e ita ko’alia ona kona-ba ema nia vida, nune'e husu atu keta obriga ema”, dehan nia iha kna’ar fatin Kaikoli, kuarta (22/09).
Maibé hakarak sidadaun simu vasina dala tolu entaun MS tenke hatudu evidénsia no razaun ne’ebé forte atu nune’e komunidade sira bele partisipa programa vasinasaun.
"MS mak iha koñesimentu no sira mak hatene kona-ba ida ne'e, maibé ami nu'udar akademista ami husu de'it sira-nia razaun no evidénsia iha ne'ebé, tanba uluk fó sai katak vasina dalarua la'o livre, ho esteitmentu ida ne'e mak ohin loron ema hotu hakarak vasina, agora vasina atu ba dala tolu entaun ne'e ho razaun saida no evidénsia saida, apaka Ministra ne'e halo ona estudu klean ida ka estudu sientífiku ida, kona-ba vasina dalatolu nia”, dehan nia.
Maibé labele haree tuir asaun seluk tanba dalaruma ema dehan Timor-Leste laiha koñesimentu kona-ba ida ne'e entaun ema negóho nune'e husu MS mós labele tuir de’it (ikutikutan) polítika mundu nia.
"MS tenke kria kondisaun ida no teste ekipamentus hirak ne'e, kuandu nia laiha kapasidade no laiha koñesimentu ba ida ne'e lalika garganta ba ida ne'e, tanba sira rasik la detekta saida mak sira ko'alia, sira-nia desizaun ne'e halo povu terus, estudante sira la eskola negósia ba povu ki’ik sira la la'o”, afirma nia. (*)