Tanba ho esforsu ne'ebé liña frente hanesan pesoál saúde, seguransa no autoridade munisipál to'o iha nível suku no aldeia nia, Munisípiu Manatuto nia programa vasinasaun kontra Covid-19 atinje ona pursentu 42.
"Hato'o agradesimentu ba entidade frontline sira, liliu parte saúde, seguransa, autoridade munisipál to’o iha nível suku no aldeia ne’ebé servisu maka’as tebes durante ne’e, liliu ohin bele mobiliza komunidade sira bele partisipa másima iha programa Kampaña nasionál, atubele simu vasina hodi hasa’e imudade komunitária nian", dehan Francisco Martins iha Suku Batara, Postu Administrativu Laklubar, Munisípiu Manatuto, sesta (27/08).
Tanba moras ne’e afeta mundialmente, no nasaun avansadu mós barak preokupa tebes, tanba inimigu ne’ebé invizível, katak ema la haree ho matan, maske nasaun jigante barak iha rekursu kompletu, maibé la konsege salva sira-nia populasaun, no ikus ne’e mosu tan variante foun naran delta, ne’ebé halo ema mate sura oras de’it.
Ho nune’e parte Governu hahú limita sirkulasaun komunidade sira-nian liuhusi konfinamentu (lockdown), atubele fó tempu ba pesoál liña frente sira hala’o sira nia kna’ar hodi halo mitigasaun, hanesan parte mídia, polísia no militár, liliu pesoál saúde rasik.
Bainhira komunidade suku Batara mak vasina to’o ona porsentu 80 ne’e bele garante, tanba iha ona imunidade komunitária, no daudaun ne'e munisípiu Manatuto atinje ona pursentu 42, husu atu aumenta nafatin, labele ta’uk atu simu vasina, tanba nia mak dalan úniku ba prevensaun covid-19.
Diretór Nasionál Orsamentu no Jestaun Finansa Ministériu Saúde, Miguel Maria, reprezenta Diretora Jerál Prestasaun Saúde nian esplika, programa vasina ne’e nia na'in mak ema hotu, la’ós parte saúde nian de’it, tanba asuntu saúde ne’e iha ema idak-idak nia liman.
Moras Covid-19 nu’udar problema mundiál ne’ebé afeta ba setór oioin, esforsu tomak halo ona, agradese tebes ho munisípiu Manatuto nia progresu ne’ebé siknifikativu tebes.
Tanba númeru vasina aumenta, husu ba komunidade sira labele rona informasaun falsu no rumoris sira ne’ebé infulénsia ba desizaun ne’ebé sala hodi fó perigu ba moris, iha nível nasionál hasoru mós problema kona-ba fatin ba izolamentu ne’ebé hahú nakonu, pesoál saúde balun mós infetadu ba moras ne’e rasik. (*)