"Ohin perguntas hato'o mai katak, ai-moruk, menus limitasaun, ne'e los duni. maibé, hakarak deklara katak, ita iha rekursu maske menus, ai-moruk ne’ebé limitadu, maibé atendimentu kualidade ba ema nia moris ne'e la lakon hanesan ema nia país sira ne'ebe ke avansadu,"dehan Diretór Ezekutivu HNGV Alito Soares iha Parlamentu Nasionál (PN), kinta (26/8).
Tanba, realidade hatudu situasaun covid-19 ne’ebé afeta ba mundu liliu Timor-Leste, Ospital Nasionál kontinua sai fatin hodi identifika eskrimin no tipu husi kazu sira ne'ebe mosu.
Maske, ho situasaun ne'e, hetan protesta no krítika husi komunidade sira, tanba ne'e hanesan atu reforsa no hadi’a di’ak liután sistema servisu, nasional saude hodi la'o ba oin.
Nune'e, fasilidade tratamentu ba pasiénte Covid ninian, klaru katak, iha munisípiu Dili ne'e, loke iha fatin rua, ida mak Vera Cruz no ida sekuk Lahane, tanba HNGV hanesan fatin ida ne'ebe enterpoin atubele identifika eskrimin, tipu husi kazu sira ne'e.
Bainhira identifika kazu krítiku ne'e sei tranfere ba Lahane, no kazu moderadu ne'e tranfere ba Vera-Cruz, maibé la siknifika dehan fiksu, katak rekursu ne’ebé mak iha bele atu asegura pasiénte nia moris liuhusi ekipa servisu intensiva, entensevista, kardeolojia, anastejia, ne’ebé destakadu iha fatin refere.
Enkuantu, parte HNGV agradese tebes ba selebrasaun nota entendimentu entre Ministériu Saúde ho Parlamentu Nasionál, tanba hanesan pasu pozitivu teb-tebes, ba Ministériu Saúde, liliu ba Ospitál Nasionál Guidu Valadares, ne’ebé durante ne'e hola parte halo transferénsia moras ba rai liur. (*)