Login to your account

Username *
Password *
Remember Me

Pasiénte Na'in-3 Mate Iha Dalan Ba Fatukahi

Tempotimor (Manufahi)-Pasiénte na'in-tolu (3) husi Aldeia Fatuk-Mutin hakotu iis (mate) iha dalan klaran, bainhira família sira hulan atu lori ba halo tratamentu saúde iha Suku Fatukahi, Postu Administrativu Fatuberliu, Munisípiu Manufahe, tanba kondisaun estrada grave.

"Iha 2016, iha ida, 2017 ho 2018 ne'e iha. Ida ne'e araska duni, e ha'u rasik hato'o ona pedidu ne'e ba Ministériu Obras Públika ho Institutu Jestaun Ekipamentu, para oinsá bele hadi'a dalan sira ne'e, tanba razaun fundamentu ida mak ha'u-nia ema na'in-tolu mate iha dalan. Artinya labele salva tanba karreta labele ba”, informa Xefe Suku Fatukahi, Moizes Acaçio da Costa Pinto "Labalaba", iha nia rezidénsia, kuarta (28/07).

To'o oras ne'e estrada ligasaun husi Aldeia Fatuk-Mutin ho Kledik ba Villa kuaze kilomtru 25 mak kondisaun kontinua aat, nune'e motorizada sira bele hakat ba mai, maibé karreta labele liu.

"Tanba ne'e mak nia distánsia ne'e kauze 25 kilometru iha foho tesik mai ne'e, ita labele asesu. Agora, hakarak ka lakohi ina- aman tenke lori mai, lori mai mós labele to'o iha fatin ho di'ak tanba moras, entaun bele iis kotu iha dalan de'it, ida ne'e akontese ona", dehan nia.

Aleinde ne'e difikulta mós komunidade sira atu transporte produtu lokál ba merkadu, nune'e dalan úniku mak tenke utiliza kuda, nomós balu utiliza kabás hodi hula to'o iha villa.

“Mekanizmu transportasaun produtu komunidade iha rua de'it, nia iha kuda nia sorte, laiha kuda kabas mak sorte, siknifika hasan to'o mate de'it. Husi sede suku Fatucahi ba merkadu, hamutuk kilomentru 25, sé husi simpang tiga mak ba, ne'e iha 24 kilometru", hatete nia.

Kona-ba Bee husi Suku Fatukahi nian, iha Sub aldeia Mota Suai,  Haedulas, Kledik Tuan nian Xefe família kuaze 90-resin mak seidauk asesa ba bee-moos, siknifika komunidade ho pursentu 75 (75%) mak asesa ona.

"Jadi ne'e bee de'it, seidauk moos. Moos ne'e oras ida ita presiza iha ekipa ida ne'ebé mak peritu iha oinsá koko bee, para ita bele hatene. Sé asesu ba bee, entaun ita bele dehan ne'e 75 pursentu mak asesu ba bee, 25 pursentu mak la asesu. Ne'e ita-nia maluk sira sa'e ba leten ne'e, ha'u rasik hatama pedidu dala hira ona, mais to’o ohin loron labele responde. Ha’u lahatene tanba saida", hatete nia.

Maibé populasaun ho pursentu 95 mak asesa ona ahi-eletrisidade, no pursentu 5 (5%), mak presiza governu sentrál nia atensaun.

Maske nune'e, hato'o ona pedidu ba Ministériu Obras Públika (MOP), ho Institutu Jestaun Ekipamentu (IJE), atubele apoiu netik Sistema Solár (tenaga suria) ruma, nune'e provizoriamente komunidade sira bele uza hodi hein bainhira mak governu iha hanoin atu instala rin no liña eletrisidade, inklui hadi'a mós estrada.

Tuir dadus, totál populasaun iha Suku Fatukahi, hamutuk atus-rua-ulu-resin-haat, uma-kain 618, husi aldeia Fatubesi, Fatigoe, Fatuk-Mutin, Fukiran ho Aldeia Kledik. (*)

 

Rate this item
(0 votes)
Tempo Timor

Ho hakraik an Tempo Timor hato'o komprimentus ba laitor sira katak, Jornal Tempo Timor hahu mosu iha imi le'et atu fasilita informasaun ba imi. Tamba ne'e ami presiza ita boot sira nia tulun atu ekipa jornal ne'e nian bele halao servisu jornalismu ho didiak.

Jornalista Jornal Tempo Timor, bandu atu hetan envelope ka sasan ruma husi fontes informasaun sira.

www.tempotimor.com
Darwin_Optic

Popular

Error: No articles to display

.

Contact us

Palapasu
Dili, Timor-Leste
+670 7723 4852
+670 7728 1698
http://www.tempotimor.com

Kalendariu Arkivu

« April 2024 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
1 2 3 4 5 6 7
8 9 10 11 12 13 14
15 16 17 18 19 20 21
22 23 24 25 26 27 28
29 30          

Tempo Timor Networks

Online Counter