Embaixadór Uniaun Europeia, Andrew Jacobs hateten, tuir relatóriu ne'ebé publika husi EUROPOL foin lalais ne'e katak, situasaun Covid-19 halo labarik barak asesu ínternet ka online iha uma, nune'e dala barak labarik sira hasoru predadór online husi ínternet.
"Pandemia Covid-19 ne'ebé akontese agora daudaun fó mós risku ba esplorasaun seksuál ba labarik sira. Labarik sira ne'ebé gasta tempu barak liu ho online no dala barak sira exposta mós ba predadór online sira," dehan nia, iha Sentru Formasaun Akademia PNTL, Komoro, Segunda (7/9).
Andrew hatutan, labarik sira ne'ebé moris hamutuk ho abuzador sira iha izolamentu ne'ebé liga ho Covid-19 sei hetan konsekuénsia ne'ebé dramátiku, tan ne'e luta hasoru violasaun no abuzu seksuál hasoru labarik sai ona prioridade importante ba Uniaun Europeia.
Iha Timor-Leste, Andrew hateten, tuir dadus husi Organizasaun Saúde Mundiál iha tinan 2016, indika na’in tolu husi kada labarik feto no mane na’in liman, relata sira hetan violasaun fíziku ka abuzu seksuál bainhira sei idade labarik.
Entretantu dadus husi World Vision ne'ebé publika iha 2019, hatudu 30% labarik feto adolexente iha Timor-Leste hetan esperiénsia violasaun fíziku, no tuir estimasaun iha labarik mane 75% no feto 67% hetan esperiénsia kastigu fíziku.
"Kondisaun difisil liutan ba grupu vulneravel seluk hanesan labarik ne'ebé ho defisiente, 72% husi ema ho defisiente sira nunka partisipa iha eskola," dehan Andrew.
Nia hateten, revizaun periódika universál ne'ebé hala'o husi Konsellu Direitu Umanu Timor-Leste iha tinan 2016 relata kazu violasaun no abuzu seksuál ba labarik uitoan de'it mak prosesu iha Tribunál.
"Vítima sira ne'ebé ho idade labarik dala barak la'ós sira mak iha pozisaun atu husu tulun ba autoridade offisial sira ne'ebé mak iha sistema justisa nia laran," dehan Andrew.(*)