Tuir informasaun ne’ebé www.tempotimor.com asesu iha pájina Pálasiu Sinzas, sesta (12/05) katak, depoiz de integra vijilánsia mortalidade perinatal ba sistema refere, ohin marka tan pasu siknifikativu ida hodi liuhusi Ministra Saúde, Odete Maria Freitas Belo iha Salaun Delta Nova hala’o lansamentu ba Matadalan Nasionál Vijilansia no Resposta Mortalidade Materna no Perinatal (MPDSR) nomos estabelese Komisaun Nasionál MPDSR no kongratula komisaun MPDSR iha nível ospitál sira inklui munisípiu ne’ebé estabelese ona durante reorientasaun sistema MPDSR iha teritoriu Timor-Leste nian.
Ministra Odete Belo hatete, haree ba númeru mortalidade bebé nian ne'ebé laiha mudansa siknifikativu no kuaze 40% husi mortalidade labarik tinan lima mai kraik koñtribui husi mortalidade bebé no maioria mortalidade sira ne'e bele prevene.
Tanba ne’e, iha tinan 2019 inkopora tan Perinatal ba Sistema (MPDSR) ho objetivu atu revee no halo autopsia verbál ba mortalidade Inan no Bebé foin moris ne'ebé akontese iha fasilidade saúde nomos iha komunidade hodi identifika kazu, kolekta informasaun no analiza dadus no bele propoin solusaun no rekomendasaun hodi hadia kualidade servisu Saúde Inan no Oan.
Timor-Leste mós implementa ona pasu importante iha intervensaun atu reduz mortalidade Materna no Perinatal, liliu mortalidade hirak ne’ebé bele prevene. Progresu siknifikativu balun ne’ebé atinje ona inklui desenvolve matadalan nasional, protokolo nomós gia prosedimentu atu bele fornese atendimentu saúde liliu saúde ida ne’ebé ho kualidade no kobre populasaun hotu.
“Hau husu ba ita hotu atu bele familiariza no kompriende didiak dokumentu sira ne’e atubele fasilita implementasaun programa sira seitór saúde nian ho kualidade no tuir padraun ne’ebé iha. Sistema vijilánsia no Resposta Mortalidade Materna no perinatal bele hatudu dalan ba instituisaun saúde sira iha Timor-Leste, hodi bele rezolve problema mortalidade Inan no natimortos (stillbirhs) no Bebé (neonatais). Maske Sistema refere hahú ona maibé persiza tebes atu mellora tan, liliu iha parte resposta nian”, dehan Ministra Saúde.
Nune’e iha nível nasionél, presiza tebes Komisaun MPDSR (Maternal Perinatal Death Surveillance and Response) ninia komprimisu no esforsu hodi revee kazu mortalidade materna no perinatal ne’ebé relata husi Munisípiu sira.
Komisaun MPDSR nível nasionál presiza fó suporta másimu hodi fornese feedback, asaun implementasaun no resposta imidiatu ba komisaun MPDSR iha nível munisípiu.
“Iha momentu ida-ne’e, hakarak mós hato’o apresiasaun bo’ot ba apoiu tékniku no finansiamentu hosi ajénsia tolu ho lideransa Sr. Bilal-UNICEF, Sra. Pressia-UNFPA, no Dr. Arvind Mathur-OMS ne’ebe sempre apoiu iha prosesu dezenvolvimentu guia nasionál ida ne’ebé kompriensivu nomos apoiu ba atividade tekniku seluk-seluk tan”, ministra deklara.
Ministra Odete mós agradese ba parseiru sira seluk-seluk hanesan PHD, ONG Hamnasa, Frontline, MSTL, SHARE, CCT, no seluk-seluk tan ne’ebé labele temi idak-idak, ne’ebé kontribui makaás hodi fó suporta mai Ministeriu Saúde liliu ba Departamentu Saúde Materno Infantil hodi kontribui ba redusaun morbilidade no mortalidade Inan no Oan. (*)