Print this page

KNK-HIV/SIDA Konsege Rejista Kazu 1582 iha Timor-Leste

Prezidente Komisaun Nasionál Kombate HIV/SIDA, Atanasio de Jesus. Prezidente Komisaun Nasionál Kombate HIV/SIDA, Atanasio de Jesus. Foto Suplay

Tempotimor (Dili)-Prezidente Komisaun Nasionál Kombate HIV/SIDA, Atanasio de Jesus hatete, dadaun ne’e sira konsege rejista ona kazu HIV/AIDS (human immunodeficiency virus/acquired immunodeficiency syndrome) hamutuk 1.582 iha Timor-Leste.

“Ohin parte ida fahe informasaun ba estudante sira iha Xanana Reding Room, bele haklean sira-nia koñesimentu, hotu tiha sira mós hadok-an husi vírus ne'e rasik liliu atividade ransu livre no seksu livre”, dehan Atanasio iha Xanana Reading Room, Lesidere, segunda (20/060.

Nune’e, husu ba joven sira atu kuidadu ne’e hadok-an husi moras refere, tanba HIV/SIDA sa’e kuaze kada tinan aumenta 200 to’e 300 pesoál ne’ebé infetadu.

Ba prevensaun KNK-HIV/SIDA iha meus institutu nia papel fahe informasaun ba joven sira para hothotu bele garante, ida-idak bele hatene nia-an katak relasaun seksuál ho ema seluk ne'e la di'ak.

“Vírus ne'e da’et liuhusi relasaun seksuál ne'e maioria iha Timor-Leste 1.582 ne'e mai husi relasaun seksuál ita garante ba ema hothotu katak, depois de rona informasaun ne'e la bele halo tan relasaun seksuál ho ema seluk ne'ebé ita la koñese”, informa nia.

Komesa husi tinan 2003 to’o iha 2022 iha fulan-marsu 2022 iha kazu 1582 husi totál ne'e 268 mate, no 814 mak halo hela tratamentu, por volta 500 mak dop out no ema dop out ne'e mak buka tuir oinsá sira ne'e bele halo tratamentu.

“Ita mós apela iha ne'e katak ita hothotu la bele hanoin katak HIV ne’e moras at, HIV ne'e hanesan moras bainbain ida-ne'e mak kona ita, se la’e ema hothotu dehan moras HIV ne'e moras at halo istikma at liután, tanba ne'e ita tenke hasai tiha liafuan ida moras at ne'e hasai tiha”, hatete nia.

Vírus HIV hanesan moras estrol, moras tuberkoluze (TBC), hanesan mós moras hepatitis, maibé vírus ne'e ai-moruk mak laiha.

“HIV laiha ema ida rekopera individu nafatin iha nia isin moras karik ita hetan sintoma TBC kanker no seluk tan karik ne'e nafatin iha ita-nia isin, hemu ai-moruk to’o ita-nia moris ne'e remata”, esplika nia.

Komisaun Nasionál Kombate HIV/SIDA kuaze tama ona 14 Munisípiu tama mós iha postu no suku kuaze tama hotu ona, garante ema hothotu rona informasaun maibé ema seidauk muda nia atetude atu motiva nia-an atu hases-an husi hahalok.

Iha ne’e nafatin esforsu ho parseiru sira hotu, parseriu nasionál, internasionál, estrala, esperansa, Caritas no ministériu saúde nafatin buka sira ne'e para oinsá bele,

“Ami-nia difikuldade iha deteta iha Dili, sira muda tiha sira-nia identidade ita atu buka tuir ne'e susar los, ida-ne'e mak ami-nia probelema”, hatete nia. (*)

Rate this item
(1 Vote)
Tempo Timor

Ho hakraik an Tempo Timor hato'o komprimentus ba laitor sira katak, Jornal Tempo Timor hahu mosu iha imi le'et atu fasilita informasaun ba imi. Tamba ne'e ami presiza ita boot sira nia tulun atu ekipa jornal ne'e nian bele halao servisu jornalismu ho didiak.

Jornalista Jornal Tempo Timor, bandu atu hetan envelope ka sasan ruma husi fontes informasaun sira.

www.tempotimor.com

Related items