"Objetivu sorumutu ne'e hamutuk ho ministeriu saúde no médiku sira ne'ebé servisu iha ospitál nasionál guidu Valadares nomós ho médiku sira ne'ebé servisu iha sentru saúde balun, aban ami sei kontinua servisu ne'ebé hanesan, atu halo diskusaun no kontribui ideia atu fó solusaun ba dokumentu ne'ebé ohin lansa ne'e atu sai matadalan ida ba médiku sira atu la'o tuir”, dehan nia, iha Ótel Novu Turizmu, Lesidere, segundu (07/03).
Ba konteudu primeiru sei halo diskusaun ba situasaun iha rai laran, kompara ho ema nia rain ba kazu ne'ebé akontese iha iha ema nia rain oinsá, foku liuba kazu 2016 to'o 2021.
“Ita nota katak ita-nia kazu númeru aumenta, ko'alia kona-ba analiza situasaun ita-nian, liga mós ba asuntu tratamentu nian, no klasifikasaun moras dengue nian, liuhusi klasifikasaun ne'e fasilita ita-nia médiku sira, hanesan moras sira kaman ka oinsá ne'e médiku sira mak hatene, kaman ka moderadu no todan”, esplika nia.
Maibé diferente tratamentu entre kazu kaman no todan hanesan moderadu ne'e oin seluk, bele mós ajuda ospitál referál no sentru saúde sira mak haree oinsá mak kaman no moderadu, nune'e sira bele hatene oinsá jere kazu ne'e.
“Nia konteudu mak konteudu tratamentu no klasifikasaun halo jestaun ba kazu dengue ne'ebé mak ohin lansa, laiha tratamentu espesifiku ida ba moras dengue no la iha ai-moruk ba moras dengue ne'e, oinsá infremeiru no médiku nia tau matan ba fasiente sira ho di'ak”, dehan nia.
Bainhira pasiénte sira mai ho kaman no moderadu mak normalmente pasiénte sira di'ak lalais de'it atu fila ba uma, bainhira pasiénte ho liman ain malirin hotu ona susar oituan no sira koko atu halo tratamentu maibé defende ba kondisaun pasiénte nian. (*)