Tempotimor (Dili)-Hafoin mosu kritika oioin hasoru deputadu sira husi bankada CNRT ne’ebé abandona atividade Parlamentu Nasionál (PN), iha Tersa (02/06), deputadu husi bankada refere deside hodi partisipa fila fali iha plenaria PN.
Temopotimor (Dili)-Xefe bankada CNRT iha Parlamentu Nasionál Duarte Nunes konsidera justisa iha Timor-Leste laiha ona tanba Tribunal Rekursu (TR) indefere beibeik pedidu husi CNRT.
Tempotimor (Dili)-Prezidente Partidu Congresso Nacional de Reconstrução de Timor (CNRT) Kay Rala Xanana Gusmão halo asaun satira ida hodi fahe livru Konstituisaun Republika Demokratika Timor-Leste (K-RDTL) ba komunidade sira.
Tempotimor (Dili)-Maske Tribunal Rekursu (TR) rejeita petisaun partidu CNRT hasoru Prezidente Repúblika Francisco Guterres Lu Olo, maibé CNRT seidauk rende. Partidu ne’ebé lidera husi Xanana Gusmão ne’e sei buka maneira seluk hodi lori dala ida tan petisaun ba TR.
Tempotimor (Dili)-Deputadu na’in 18 husi bloku Aliansa Maioria Parlamentar (AMP) foun hatama ona pedidu ba Tribunal Rekursu hodi husu atu halo apresiasaun ba aktu Prezidente Repúblika Francisco Guterres Lu Olo ne’ebé la fó pose ba membru governu na’in sia, na’in hitu husi CNRT no na’in rua husi KHUNTO.
Hakerek Husi : Rosito Guterres “Deynisi”
Atu fó garantia ba fórsa polítika Estadu no Governu, lider polítika no ukun-nai’in sira persija haketak podér iha Estadu nia organizasaun no harii Demokrásia sanak-barak nia regra prinsipál sira, hodi buka harii nasaun ida-né’ebé justu no buras, hodi mós fóti sosiedade ida-né’ebé hakiak ema atu fó neon-laran ba malu nu’udar maunalin.
Lei no regulamentu sira-né’ebé hala’o hela iha Timór-Leste sei aplika nafatin, bainhira asembelia konstituante la iha alterasaun ka revogasaun ba sasán hotu-hotu né’ebé la hasoru Lei-Inan no prinsípiu sira né’ebé konsigna iha nia laran.
Desde 2017 – 2020, Timor-Leste infrenta sikulu ida nebe rezulta deit maka sustentabilidade diverjensia polítika, maibe dezenzenvolvimentu nasionál no povo nian moris kontinua ba kotuk. atu mantém paz no aselera dezenvolvimentu nasionál hodi bele liberta povo husi kiak no mukit mak sai nudar aspetus importantes tebes persija iha governo ida nebe ejerse funsaun nudar órgaun soberanu ida-né’ebé iha responsabilidade atu hala’o no ezekuta polítiku jerál nasaun nian no mós órgaun superiór Administrasaun Públika nian. Maibe sistemetikamente husi diverjensia, balansus nomos inisiativa nebe rezulta husi parlamamentu nasionál sai kauza no dezafia Governu.
Ho Situasaun hirak leten mak rezulta fenómena ironiu ida né’ebe koligasaun foun (CNRT, PD, PUDD, F.Mudansa no UDT) deklara sei lori Prezidente da Repúblika ba Tribunal. Uja meus ida hanaran PETISAUN ida, Normal nuudar Estadu de Diretu Demokrátiku ho nian prinsipiu fundamentais sira maibe persija halo definisaun klean kona-ba Prosesual Legal, Obejtivu, Alvo no Fins ho Nian Message sira wainhira Tribunal Hakotu LIA.
PETISUN iha dalen Tetum define karta ida né’ebe hanaran pedidu hodi hatoo hahusuk liu husi Autoridade ruma. Refere ba iha Artigu 48.° KRDTL Sidadaun ida-idak iha direitu atu aprezenta petisaun, keixa ka reklamasaun ba órgaun soberanu sira ka autoridade naran ida atu defende
nia direitu, Konstituisaun, lei ka interese jerál. Tanba né mak petisaun ida tengke ho nian karater intreses nasionál boot ida no aspeitu sira né’ebe atu depende mós tuir duni regras konstituisaun no sei hakotu husi entidades kompetente, maibe diretiu hahusuk ga petisaun né rasik laos halao deit iha tribunal maibe tengke rekere mós ba formas ho nian transmitasaun sira ka (segundo formas e especificamente reguladas na lei processual).
Se prezidente da Repúblika nuudar subjetu Prosessadu mak hakarak ga laokohi aplikasaun aplikasaun 150.º KRDTL ho nian prosesual sira katak hatama ba iha parlamentu nasionál no hetan apoio liu husi 1/5 deputados ho obejetivu fiskalizasaun abstratu ba materias konstituisionalidade né’ebe alega ba prosessadu (PR).
Relasaun ho deklarasaun advogadu Dr. MT iha Sede PCNRT katak sei refere ba artigu 79 alina 2 liu-liu “por crimes violação clara e grave das suas obrigações constitucionais” mak Prezidente da Repúblika iha razaun tuir mai atu klarifika:
Prezidente da Repúblika uja Art. 90.°ba desizaun hotu, Mai bazeia ba rekomendasaun orgaun konsultasaun Politika PR tuir Konstituisaun ho razaun Konsellu de-Estadu Prezidente da-Repúblika nia órgaun ba konsulta polítika, né’ebé nia rasik preside, Perpfeitamentu wainhira konjua ho kompetensias tuir Art 85 KRDTL. Tribunal Laos Konsilleiru Politika maibe atu fiskaliza desizaun konsititusionais sira tuir KRDTL.
VIDEO PUBLISIDADE APELU HUSI PM TAUR APLAUS BA FRONT LINE
<iframe width="560" height="315" src="https://www.youtube.com/embed/Ns6pQceNJ5g" frameborder="0" allow="accelerometer; autoplay; encrypted-media; gyroscope; picture-in-picture" allowfullscreen></iframe>
Konkluzaun husi artigu né mak ba iha realizasaun poder konsitutionais né’ebe ekilibre depende ba prezidente da Repúblika hodi promula, Aprova no goja poder polítika hodi foti desizaun ba kualker diplomas inklui kontrolu Juridiku no Polítika ba iha asaun legilativu Parlamentu Nasionál no Governu. Se Petisaun Alegasaun hasoru Prezidente da Repúblika mak violação clara e grave das suas obrigações constitucionais mak pesoal, grupo no Organizasaun politiku sira nebe hatoo petisaun tengke preparadu prosesual hotu né’ebe reprezenta kualidade juridiku no polítika ba krime obrigações constitucionais. Tengke hatoo liu husi Parlamentu Nasionál, Aprezenta destinu krimes sira né’ebe alega ba fo garantia resposte wainhira hasoru fila fiskalizasaun abstratu ruma wainhira prezidente da Repúblika uja Art 85 alina e ba ezersisiu formasaun, governu Sustentabilidade Governativa, Forsa Polítika Maoira ida né’ebe sustentavel. Se refere konsitutusionalidade formasaun Governu, Lista mebrus Governu pedente né’ebe rezulta Empasse Poltika mosu iha VIII Governu nian Laran, Proposta Lei OGE né’ebe La passa iha PN por kauza votus Absteinsaun balun husi partidu parte Koligasaun, Partidu Koligasaun ejistente né’ebe hahakarak forma koligasaun rua iha tinan legislativu hanesan, La iha maória forsa polítika wainhira hatoo petisaun ida ba Tribunal Rekursu. mak kaderia manas né’ebe Prezidente atu tuur sei sai kadeira ida manas liu fali ba hatoo nain sira.
“Fiar katak La iha jogus polítika entre Lider Sira MAIBE Iha mak LIA-LOS no SALA Entre Sira Kona-ba Ukun-Rai no Povo”
Petisaun atu re-afirma deit Estadu de Direitu Demokrátiku, Fins mak Lia Los ba Ukun Rai no Povo né Ass liu tanba né pratikas predomina poderes tengke submete tuir dalan formais no lejitmo, Duke Istória Foun Entre Maun-Alin né’ebe husik hela ba Jerasaun sira tuir.
Timor-Leste Ida Deit, Lideres Nasionál mesak ida Deit, Lia los no Justisa ba Ukun Rain so para atu ba Povo Timor Leste ida Deit, Uniku meus mak Hamutuk hateten Adeus Empasse ba Povo Tomak UNIDADE, ASAUN no PROGRESU Mak Petisaun ida Diak liu. ….Sei Kontinua!
PUBLISIDADE
Tempotimor (Dili) - Karta petisaun inisiál ne'ebé Aliansa Maioria Parlamentár (AMP), kompostu husi Partidu CNRT ho nia aliadu sira ne'ebé fó sai, iha Kinta Feira (30/4), atu entrega ba Tribunal Rekursu, iha Segunda (4/5), la konsege tanba sei kompleta dokumentu balun.
Tempotimor (Dili) - Durante implementasaun Estadu Emerjénsia relasiona Coronavirus Disease 2019 (Covid-19) maka tribunál limita servisu justisa nian.
Tempotimor (Dili) - Prezidente Tribunál Rekursu (PTR), Deolindo do Santos hatete, sei hein legalidade husi koligasaun foun.
Error: No articles to display
.