Tanba ne’e, atu ida bele evita kazu soe bebé ne’ebé durante akontese nafatin iha kapitál Dili.
"Ha'u-nia sujestaun ba Ministériu Solidaridade Sosiál no Inkluzaun, eselénsia katak atu evita problema sira soe oan ka isin-rua sedu presiza iha mós lei ida atu regulariza kost na’in sira oferese kost ba ema presiza kria kondisaun", dehan Madre Guelhermina bainhira partisipa komemorasaun loron nasionál feto, iha Palásiu Prezidensiál Bairopite, tersa (09/11).
Tanba baibain ne’e feto ba Tribunál, maibé bainhira los mak mane sira ba Tribunál hatete nia mak fó oan ba feto, maibé ho buat sira ne’e akontese, tanba kost iha Dili laran barak laiha kondisaun.
“Ida seluk fó hanoin de'it katak oinsá mak buat sira ne’e akontese ita-nia kost sira iha ne’e liliu kost sira iha Díli exelénsia laiha kondisaun, kuartu oan ida kortiña mak dada tun de'it feto mane kost hamutuk de'it, ne’ebé ha'u haree tanis kuandu haree kondisaun hanesan ne’e, ohin loron ita tur iha ne’e tanba ema balun dedika-an”, afirma nia.
Nune'e, Prezidente feto Potensial husi munisípiu Likisá, Ermina Sarmentu, rekomenda ba Governu atu hamosu laboratóriu teste DNA (Deoxyribo Nucleic Acid) iha Timor-Leste, hodi evita mane sira nega bebé, no hamenus kazu so'e bebé.
"Liga ba feto barak sai vítima violénsia ba jeneru no mane balun nega bebé sira, ami rekomenda mós ba parte kompetente atubele hamosu laboratóriu teste DNA iha Timor-Leste", dehan nia.
Tanba durante ne’e, ema deskoñesidu barak mak so'e bebé iha área Tasitolu, Manleu, Delta no iha fatin sira seluk. (*)