Print this page

Família Matebian Renato Ezíje Justisa ba Asidente iha Kuluhun

By September 24, 2021 3498
Família husi matebian Renato Vieira de Araújo, hala’o konferénsia imprensa iha rezidénsia Kuluhun hodi ezije justisa ba kazu asidente trafegu iha área Kuluhu, sesta (24/09). Família husi matebian Renato Vieira de Araújo, hala’o konferénsia imprensa iha rezidénsia Kuluhun hodi ezije justisa ba kazu asidente trafegu iha área Kuluhu, sesta (24/09). Foto Tempo Timor

Tempotimor (Dili)-Família husi matebian Renato Vieira de Araújo, ezíje justisa ba kazu husi asidente trafegu ne’ebé hetan soke husi suspeitu ida ho nia karreta privádu iha área Kuluhun, to'o oras seidauk iha justisa ruma ba suspeitu.

"Ha'u hanesan fen husi Renato Vieira de Araújo, ho oan kiak na'in-7, husu ba ministériu públiku ho autoridade relevante sira atu tau atensaun ba kazu asidente Kuluhun, ne'ebé ha'u lakon ha'u-nia laen nia vida. Fulan tolu ona dezde akontesimentu asidente ne'ebé ha'u lakon ha'u-nia laen nia vida, to'o oras ne'e ami seidauk hetan justisa", dehan fen kaben husi matebian, Fernanda Miguel Henrique Simões, iha rezidénsia, Kuluhun, sesta (24/09).

Tuir kronolójia, iha loron kuarta (23 juñu 2021), matebian Renato sai husi uma iha dadeersan oras madrugada ba halo ezersísiu dadeer iha estrada ibun, área Kuluhun.

Maibé, iha tuku 05 liu, oras dadeersan, matebian hetan soke husi suspeitu ida ho nia karreta privádu to'o mate fatin, no ikus mai halai lakon husi fatin akontesimentu.

"Ha'u atu husu pergunta primeiru de'it, tanbasá mak kazu ne'e lori tempu naruk. Pergunta tuir fali mai, bainhira mak ami vítima bele hetan justisa. Tanbasá mak to'o oras ne'e suspeitu sei livre, e to'o oras ne'e ami lahatene suspeitu nia paradeiru. Rona dehan suspeitu iha dupla sidadaun. Husu ba autoridade sira atu labele husik suspeitu sai husi Timor-Leste", dehan nia.

Durante fulan 3 ona, hahú husi loron akontesimentu, to'o oras ne'e, família husi parte suspeitu nian mós la halo aproximasaun ruma ho parte vítima.

Maibé, husi Policia Ciêntifico Investigaçăo Criminal (PCIC) konsege ba to'o matebian nia uma hodi ko’alia ho família sira, liliu foti identidade fen kaben nian hodi fó sasin ruma kona-ba kazu refere.

"Sim, pernah sira mai dala ida iha uma, mai husu ha'u-nia numeru telefone, husu ha'u-nia naran kompletu. Entaun, hau fó tiha ha'u-nia naran kompletu, hau-nia númeru, depois ha'u husi tuir, maun sira mai husi ne'ebé?. Sira dehan, ami mai husi PCIC. Ne'e mak ha'u dehan, ooh, maun sira mai husi PCIC?. Ho fulan rua ona, foin maun sira mai iha ne'e?. Dezde ha'u-nia laen ne'e mate, maun sira la mai ne'e. Depois ida ne'e, sira hatete buat saida-saida, ne'ebé ha'u dehan di'ak. Sira dehan, ami hakarak mai iha ne'e atu ko’alia ba mana para segunda mana atu ba ne'ebá, para ami esplika informasaun husi mana”, konta tuir.

Bainhira ba to'o iha PCIC, ekipa investigadór sira husu ba nia karik iha koñese suspeitu ne'ebé ho karreta soke iha nia kaben iha Kuluhun, maibé nia hatán katak, lahatene tanba laiha relasaun família.

 "Sira bolu ha'u mak tama ba, iha ne'ebá sira husu tuir dehan, ami bolu mana mai iha ne'e sai hanesan sasin, ne'ebé ami atu husu tuir de'it mana, kona-ba maun mate ne'e, ema nia aman ida soke maun ne'e, mana koñese ka la’e. Ne'ebé ha'u hatete ba dehan, ha'u ema nia aman ne'e metan ka mutin, ha'u lahatene, maibé ha'u haree de'it husi televizaun, maibé ha'u ladun koñese mós tanba nia tau masker, uza xapeo. Ne'ebé ha'u la koñese nia. Pada saat, polísia tránzitu bolu ha'u ba ne'ebá, ho família sira, foin ha'u koñese ema nia aman ne'e. Ahh, ida ne'e ha'u foin koñese nia", haktuir nia.

Tanba ne'e, husi parte família vítima sira ho haraik-an husu ba autoridade relevante sira atu tau atensaun másimu ba kazu ne'e, no husu ba MP atu aselera prosesu justisa ba suspeitu ne'ebé la'o livre hela.

"Ami hakarak kazu ne'e prosesu lalais, tanba ida ne'e kazu krime. Mais ha'u-nia laen mate ne'e, mate soke aat ne'e, maun. Ne'e animál de'it mate ita sei hanoin maun. Ne'e ema ne'e. Tanba saida mak to'o fulan tolu nia laran ne'e, ha'u-nia laen laiha, justisa ba ami laiha ne'e agora halo nusá. Ida ne'e de'it mak ha'u la simu, maun”, deklara nia.

Diretór Ezekutivu Fundasaun Mahein (FM), João Almdeia, husu ba PNTL (Polísia Nasionál Timor-Leste), no PCIC atu halo akontabilidade ba kazu krime sira ka fó sai rezultadu kona-ba investigasaun husi kazu hirak ne'ebé prosesa no nia progresu to'o ona iha ne'ebé.

"Buat hirak ne'e hotu. Tanba ne'e buat ida hatán ba públiku ninia preukupasaun, atubele akompaña ne'e importante, e mais nune'e, to'o agora ita lahatene nia prosesu ne'e iha ne'ebé ona. Agora, kazu hanesan asidente iha Kuluhun mós, ne'ebé rejista ona iha Polisia Siéntifika Investigasaun Kriminal (PCIC), kazu ne'e rasik mós ita lahatene, nia prosesu ne'e to'o iha ne'ebé ona", dehan nia.

Tanba ne'e, akontabilidade, liliu resposta ba públiku nia preukupasaun, públiku ninia ezijénsia ne'e, importante.

"Sé la’e, hanesan ohin, prosesu la la'o, taka malu, maske prosesu ne'e la'o ona mais, tanba sira laiha akontabilidade, bele mosu presepsaun sira hanesan ne'e", haktenik nia.

Matebian Renato Vieira de Araújo, haloot iha semitériu Kamea iha sesta (25/06), no husik hela fen kaben ho oan hamutuk na'in-7, hela ho hamutuk família sira iha área Kuluhun, Dili. (*)

Rate this item
(0 votes)
Last modified on Friday, 24 September 2021 16:18
Tempo Timor

Ho hakraik an Tempo Timor hato'o komprimentus ba laitor sira katak, Jornal Tempo Timor hahu mosu iha imi le'et atu fasilita informasaun ba imi. Tamba ne'e ami presiza ita boot sira nia tulun atu ekipa jornal ne'e nian bele halao servisu jornalismu ho didiak.

Jornalista Jornal Tempo Timor, bandu atu hetan envelope ka sasan ruma husi fontes informasaun sira.

www.tempotimor.com

Related items