Login to your account

Username *
Password *
Remember Me

Parte I Intervista MJ Cárceres: “Ha’u Mai atu Serbisu, La’os Aumenta de’it Númeru Ministru” Featured

Sai figura públiku no okupa kargu importante iha governu karik sai mehi boot husi ema hirak ne’ebé envolve an iha Partidu Politiku. Gasta enerjia, tempu, inklui osan durante tempu kampaña dala-ruma halo figura ne’ebé molok ne’e hakarak atu serbi no defende interese povu haliis uitoan hafoin hetan poder. Maibé, ida ne’e la akontese ba Manuel Cárceres da Costa.

Eis Diretór Timor Telecom ne’ebé hala’o nia knar iha area telekomunikasaun durante tinan sia ne’e, kontinua asegura ninia komitementu inisiu hodi serbisu no defende povu no nasaun Timor Leste liu husi knar foun ne’ebé nia simu iha governasaun Aliansa Mudansa ba Progresu (AMP).
Manuel Cárceres da Costa hetan fiar husi Primeiru Ministru Taur Matan Ruak no hetan apoiu husi bloku AMP atu assume kargu nu’udar Ministru Justisa iha Governu Konstitusional Daualu, no simu pose iha 22 Juñu 2018.
Molok ne’e Cárceres nunka mehi atu okupa kargu importante ne’e. Nia konsidera katak nia kareira politika hotu ona iha tinan 2001 iha asembleia konstituante, no nia deside atu la mete ona iha atividade partidu politika. Maibé ho prezensa Partidu Libertasaun Popular (PLP) fanu hikas Cárceres nia hakarak hodi envolve an iha atividade politika.
Maibé, objetivu husi ninia envolvimentu ne’e la’os ona atu buka poder, maibé iha hakarak ne’ebé boot liu ida ne’e, hakarak atu lori mudansa, lori povu ne’e ba moris ne’ebé di’ak liu iha tempu oin mai. Nia ho fuan toman fó apoiu ba atividade PLP hodi bele atinze objetivu boot ne’e, seim preokupa hetan kadeira ka lae.
Komitementu Ministru Cárceres ne’e reflete liu husi ninia deklarasaun balun bainhira hasoru-malu ho Primeiru Ministru Taur Matan Ruak iha altura hili nia sai membru governu.

“Ha’u ko’alia ho Senhor Primeiru Ministru, iha ami na’in rua nia audiensia ha’u dehan “ha’u mai par atu serbisu, ha’u la’os mai par atu aumenta de’it númeru ministru. Se ita-boot (PM) haree ha’u la serve, ha’u mai okupa fatin de’it, mai par atu aumenta de’it númeru ministru di’ak liu ohin kedas ha’u para”.”
Tuir mai, Tempo Timor (TT) nia dada-lia kompletu ho Ministru Justisa (MJ), Manuel Cárceres da Costa, kona-ba knar foun ne’ebé nia assume daudauk ne’e, ne’ebé hala’o iha Ministru nia knar fatin, Rua de Justisa, Colmera, Dili, Tersa (09/04).

TT: Senhor Ministru, molok ne’e ita-boot serbisu iha Timor Telecom, karik ita-boot iha mehi ka hanoin atu sai Ministru Justisa iha tempu ida agora?

MJ: Di’ak obrigadu ba ita-boot. Antes ba Timor Telecom, tina ualu (8) ha’u serbisu iha UNHCR, ha’u aprende buat barak kona-ba direitu internasional. Ho UNHCR ne’e mak ha’u konsege hasai ha-u-nia kursu direitu iha UNPAZ, depois hetan oportunidade ba kursu lideransa kona-ba direitu iha Kroasia. Iha Fevereiru 2009 ha’u sai asesor iha Timor Telecom, fulan tolu (3) de’it sira foti ha’u ba tiha Diretór Timor Telecom durante tinan sia (9). Iha loron 16 Juñu 2018 kuandu ha’u almosu hela iha restaurant, ha’u simu telefone husi ita-nia kompaiñeiru ne’ebé hatete “Prezidente PLP presiza ita-boot ninia CV. Agora kedas ita rua hasoru malu iha hotel Timor tanba ha’u hakarak foti ita-nia CV”. Ha’u mai hasoru Frey konfirma no ha’u haruka ha’u-nia CV iha tuku tolu. Iha Segunda-feira tuku sia hanesan ne’e, AMP deside fó pasta Ministru Justisa nian mai ha’u.

Ha’u hakfodak tebetes, entaun ha’u rekonfirma ba kompaneru Frey no ha’u dehan keta bosok, tanba ha’u nunka mehi atu sai ministru, ha’u serbisu iha fatin di’ak ida. Ha’u nunka mehi atu sai ministru. Mais, prontu, primeiru, partidu PLP fó fiar atu mai kaer pasta ministru depois AMP fó apoiu tomak no ha’u simu. Mais, antes ne’e nunka mehi atu mai ministru, tanba ha’u ema ida ne’ebé gosta liberdade. Tanba tama iha kompañia Timor Telecom ne’e tama tuir ha’u-nia hakarak no sai tuir ha’u-nia hakarak. Tanba momentu ne’e kedas ha’u hanoin ha’u-nia vida ne’e muda derrepente tanba sai tiha fígura públiku ida.

Iha 16 Juñu 2018 ne’e ha’u ema ikus liu mak hetan kontátu karik, depois ha’u konsulta tiha ha’u familia, oan. Sira mós dehan to’o tempu ona atu husik vida ida liberdade total ne’e ba servi uitoan ba ita-nia nasaun, povu no rai. Entaun iha kalan ne’e kedas ha’u rekonfirma ha’u-nia desizaun katak “Ok, uma vez ke PLP hili no AMP konkorda atu sai ministru justisa, ha’u hanesan membru ka kuadrus PLP nian, hau simu knaar todan ne’e”. Mais, atu dehan katak atu sai ministru ka ema polítika ne’e ha’u nunka mehi, tanba ha’u-nia kareira polítika ne’e hotu iha 2001 iha asembeia konstituiente ne’e, ha’u la mete tiha kedas ho partidu. Só PLP mosu ne’e mak ha’u apaixonadu loos ba PLP ne’e. Iha Kongresu dahuluk PLP, ha’u mós ativa iha ne’ebá no hetan fiar hanesan Vise Prezidente Komisaun Juridisaun PLP.

Bainhira hetan fiar sai ministru, ha’u mai ho ha’u nia prinsípiu ida katak ha’u mai atu defende polítika AMP no implementa pensamentu polítika AMP nia iha seitór justisa no projeta imajen PLP nian ba futuru. Ida ne’e mka ha’u-nia prinsípiu hodi simu knaar todan tebtebes ida ne’e. Sai miistru ne’e todan tebtebes, tanba ita-nia liberdade hotu, laiha. Ita tenke tuir regras partikulares, mais prontu, ha’u assume responsabilidade ne’e ho ha’u-nia intensaun moos, hanesan baibain kuandu ha’u ko’alia ho Senhor Primeiru Ministru iha ami na’in rua nia audiensia ha’u dehan “ha’u mai par atu serbisu, ha’u la’os mai par atu aumenta de’it númeru ministru. Se ita-boot (PM) haree ha’u la serve, ha’u mai okupa fatin de’it, mai par atu aumenta de’it númeru ministru, di’ak liu ohin kedas ha’u para”. 

Timor ne’e la depende ba ema ida atu ba Ministru Justisa, tanba Timor ne’e ema barak mak bele serbisu di’ak liu ha’u. Iha 22 Juñu ha’u simu pose hanesan Ministru Justisa, iha loron ne’e kedas ha’u kompromete aan katak kualker loron ha’u bele sai husi Ministru Justisa, tanba ha’u-nia prinsipiu katak mai okupa fatin polítiku ida hanesan nene’e la’os eransa ha’u-nia avo sira nian. Ha’u-nia eransa avo sira nian ne’e iha tiha Laclo ne’ebá, ida kargu ministru ne’e, ha’u-nia kaben kuandu akompaña hau ba serimónia toma pose iha palásiu nobre, ha’u sai mai komprimenta nia dehan ohin kedas ha’u bele sai husi ministru ne’e, tanba ne’e la’os eransa.

Ita tenke mai ho pensamentu sira henesan ne’e par ita iha flexibilidade serbisu, ita labele ta’uk atu sai, ita brani assume responsabilidade hodi tuur iha fatin ida, hanesan ha’u brani simu tuur hanesan miistru justisa, tenke mós prontu iha kualker loron no oras bainhira ema dehan “o la serve sai ministru ona”, ita tenke simu realidade ida ne’e, ida ne’e mak ha’u-nia pozisaun no prinsipiu.

TT: Senhor Ministru hafoin simu pose iha 22 Juñu 2018 to’o ohin loron ita boot sente serbisu ne’ebé todan liu mak saida?

MJ: Antes atu sa’e ba Palasiu Nobre Lahane ha’u hakotu lia ba ha’u-nia apa matebian ho ama dehan, ohin ha’u agradese ba imi rua tanba imi rua hatene hahoris ema ida, bele hatene eduka ema ida hodi assume kargu hanesan ministru. Agora, dezafiu ne’ebé ha’u hasoru ne’e, primeiru,, ha’u buka esforsu aan par labele hamoe ha’u-nia familia, kuandu ema hotu-hotu dehan ha’u serbisu la di’ak, hanesan mós ha’u hatuun tiha ha’u-nia inan-aman nia dignidade, hatun ha’u-nia familia nia dignidade no hatun ha’u-nia naran rasik. Ne’e dezafiu pesoal.

Ba dezafiu polítiku ka professional, bele dehan polítika ne’e dinámika, ohin polítika mutin, aban polítika metan, ohin di’ak, aban la di’ak, ohin ita hamutuk, aban ita fahe malu, ne’e dinámika polítika. Maibé ha’u dezafia ha’u-nia an katak, ha’u tenkeser hatene tau ha’u-nia aan iha dinámika polítika ne’e nia laran. Se ohin dehan muda, aban dehan mantein, aban polítika mutin ita tenkeser mutin, aban polítika metan ita tenkeser metan.

Dezafiu boot, dezde 25 Juñu ha’u tama iha ne’e ha’u hasoru mak oinsa atu muda mentalidade servidór estadu nian. Tanba dala-barak ha’u kuandu enkotru ho diretór sira no ha’u-nia diskursu iha issar bandeira ha’u sempre hateten ba sira, keta hanoin katak ita ne’e iha ona knaar, iha ona serbisu ne’e ita ne’e matenek liu ita-nia maluk sira ne’ebé seida’uk iha serbisu ne’e, sira ne’ebá ne’e barak liu ita ke matenek liu ita, sira-nia sorte no oportunidade mak seidauk to’o, Maromak fó uluk tiha oportunidade ne’e mai ita, ne’ebé ita kuandu serbisu iha fatin ida, primeiru, ha’u husu ba ha’u-nia aan katak ha’u tenke hakraik aan, labele hateten katak ministru ne’e, ministru mesak de’it, nia ba dada hotu nia ema sira, ne’e laiha, ministru ne’e hanesan de’it elemntu ida iha elementu barbarak nia leet, par bele halo serbisu ida iha fatin ida.

Ha’u-nia funsionáriu sira iha Ministériu Justisa ne’e ha’u dehan hanesan ne’e “hakraik-aan. Hakaraik-aan la’os ita atu sai atan ba ema, ne’e lae, ita hakraik-aan par ita bele aprende, kuandu ita la hakraik aan ne’e ita nunka aprende, ita loko aan ne’e hanoin ita mesak de’it, maibé iha sorin ne’e ema hamnasa liu ita, tanba botamak ne’e beitkteen liu, tanba loko aan ne’e”.

Ne’ebé dezafiu ne’e mak mentalidade, mudansa ba mentaliade ne’e dezafiu boot ida, tanba ha’u dehan ba sira, ha’u mai iha kontestu ida mudansa, mudansa ne’e muitu dolorozu, mas tenke iha mudansa. Se ita la halo mudansa, ita markarpasu, ita koko halo mudansa par haree to’ok ita iha mudansa ka lae. Ita kuandu koko halo mudansa ne’e primeiru ita hasoru dezafiu ida mak rejistensia, ema sira ne’ebé mak kleur iha fatin ida ita hakarak halo mudansa sira sente hanesan ita doko sira-nia fatin, no ha’u apela beibaik ba sira, laiha ema ida ne’ebé mak permanente iha fatin ida, kuandu kleur demais iha fatin ida ne’e kria kankru, kuandu kria kankru ne’e moras oioin mosu ona, no aat liu mak ita estraga sistema.

(Maske nune’e) ha’u konente tebtes, tuku ulua liu oituan ha’u iha serbisu fatin ona, i ha’u kuandu sai husi ne’e (funsionariu) sira sai hotu ona, besik tuku neen (6), anauser ha’u mak despostu ha’u mai tarde oituan, mas ha’u-nia tarde mak ne’e tuku ualu ho balun, no ha’u sai (serbisu) sedu liu mak tuku lima ho balun, par ha’u hakarak haree, no iha mudansa duni. Ne’ebé dezafiu ne’e dezafiu oioin de’it, dezafiu mentalidade ema nian, dezafiu ita hanorin atu hadi’ak serbisu, dezafiu boot mak ne’e, ha’u simu pose ha’u jura atu kumpri konstituisaun no lei hotu, no halo ema hotu kumpri.

Maibé, ema barak lakohi kumpri ita-nia lei, ema barak hatene lei ne’e mais finze aan dehan la hatene lei ne’e, ne’ebé ita tenke esforsu aan par halo ema sira ne’e kumpre lei, liu-liu iha Ministériu Justisa ne’e ninia seitór ne’e justisa, la’os halo justisa ka tesi lia, maibé halo ema kumpri lei ne’e, ida ne’e problema boot. Ezemplu, dezafiu boot ida mak ne’e, estadu ne’e pudia hetan ona osan boot husi arendamentu, maibé tanba saida mak osan arendamentu ne’e kiik ba beibeik?. Ha’u haka’as beibeik sira, see mak la kumpri arendamentu ne’e lalika haree ba oin, se ema ida mak halo arendamentu ba estadu, uza sasan estadu nian, nia tenke hakruuk ba lei sira ne’e, la haree ba nia ne’e see, tana iha lei nia oin ne’e, laiha António, Maria ne’ebé boot liu lei, ita hotu-hotu hanesan iha lei nia okos, ida ne’e dezafiu boot ida.

Dezafiu ida seluk mak atendimentu públiku, ha’u rasik tuun diretamente ba haree notariadu Munisipiu Dili, iha Diresaun Nasional Notariadu iha Katedral nia sorin, ha’u kuandu liu ho karreta mak ha’u haree maluk sira forma barak ne’e ha’u husu ba ha’u-nia an, ita ne’e la’os ba halo votasaun ne’ebé ba forma iha sentru votasaun ninia oin, ne’e dezafiu boot ida, tanba ne’e mak ha’u hatete ba sira katak desentraliza tiha serbisu ba munisipiu.

Ezemplu, serbisu notariadu ne’e ba tiha munisipiu, desentraliza teras propiedade ne’e ba munisipiu, laiha sentidu ita hotu-hotu mai bou aan hamutuk iha Dili, di’ak liu ita desentraliza serbisu ne’e ba iha ne’eba, ne’e ita ho ita mak atende malu no koñese malu, ita hotu-hotu mai bou iha Dili ne’e ita la koñese malu, la hatene ema ne’e mai husi ne’ebé. Mas ha’u-nia diretór sira ne’e mós komesa serbisu di’ak tebtebes, sira komprende ona ha’u-nia polítika no pensamentu, no ha’u mós kompriende sira-nia situasaun.

Tenke hadia beibaik atendimentu púbiku ne’e, to’o loron ida ema ne’e la presiza hein, nia to’o fó kedas, agora ida ne’e mak ita kait fali ba mentalidade ne’e. Ha’u kuandu ema kritika ha’u sempre dehan ba sira, ema ne’ebé kritika ita dehan la di’ak, (kritika ne’e tanba) ema ne’e hadomi ita, tanba nia hakarak ita hadi’ak ita-nia aan, ema ne’ebé husik ita, la kritika ita ne’e, husik ita ba rai kuak ona, ema kuandu la ko’alia aat ita, la kritika ita, ita hanoin buat hotu di’ak de’it no kaber hela de’it, mais lae, ita iha ona kuak leten atu monu, maibé ema kritika beibeik ita ne’e, mai forma, ema mai atende ita la oras ne’e, ema hadomi ita, nia lakohi ita monu, ne’ebé kuantu mai ema kritika ita ba ita ne’e di’ak liu tán, ha’u nia frakeza ne’e iha ne’e, tenke hadia kedas.

TT: Senhor Ministru, kona-ba dezafiu hirak ne’ebé ita-boot temi ona, sa maneira ka mekanizmu ne’ebé ita-boot iha ka sei foti hodi solusiona?

MJ: Mudansa ne’e prosesu, ita labele hanoin mudansa ne’e milagre, tanba mudansa ne’e ita envolve ema, liu-liu ita atu halo mudansa ba mentalidade ne’e buat ida ne’ebé todan teb-tebes, maibé ita tenke metin ho ita-nia prinsipiu katak, ha’u mai atu halo mudansa. Ita kuandu halo mudansa xoke ema barak, mais xoke ba nia di’ak. Ezemplu, ha’u-nia kolega sira iha ne’e, kuandu foufoun ha’u mai sira dehan ema ne’e atu halo mudansa radikal, mais ha’u dehan ba sira, enkuantu ha’u ministru, diretór sira ha’u la troka. Imi diretór sira laiha ema ida mak mai hatun imi, maibé ita halo mudansa de’it.

Se o diretór iha fatin ne’e tinan lima ba leten ona, hanoin ne’e kleur liu ona, ba fali fatin foun, aprende buat foun no ambiente foun. Ida ne’e par fó motivasaun ba kuadru sira. Fofoun ha’u mai iha ne’e jornalista sira husu, Senhor ministru atu halo mudansa ba diretór sira? ha’u dehan ha’u la’os bengkel tambal ban, ha’u mai atu serbisu ho sira, ha’u mai hamriik iha sira-nia kotuk, dudu sira ba oin, iha sira-nia klaran ami la’o hamutuk, iha sira-nia oin hatudu dalan ba sira, ne’ebé mudansa neneik, maibé troka ema arbiru ha’u la troka, no ha’u nia diretór sira iha ne’e, ha’u sempre hatete ba sira, enkuandu ha’u ministru ita-boot sira diretór nafatin, to’o loron ida, ida mak hamriik dehan ha’u lakohi tan diretór ona, ha’u respeita ita-nia desizaun, mais ha’u mak to’o mai dehan ida ne’e husi partidu ne’ebá no ida ne’e husi partidu ne’ebá ne’ebé tenke troka tiha, ne’e laiha.

Tanba ha’u hakarak halo funsionalizmu públiku, liu-liu iha ministériu públiku ne’e hanesan mákina estadu. Mákina estadu nian labele iha orientasaun ba partidu polítiku, nia orientasaun ne’e atu servi povu no etadu ne’e, só hanesan ne’e mak ita iha funsionalizmu ida imparsial no netral, nia aderensia polítika atu hili partidu ne’e nia liberdade no nia direitu fundamental, enkuantu nia sai funsionáriu públiku, ita hanorin sira par labele kahur funsionamentu públiku no opsaun polítika.

Ministru ne’e ema polítika, ha’u mai ho kor saida ne’e imi hatene kedas, se ha’u la mai ho kor partidu ka polítiku entaun ha’u labele sai ministru, maibé ita-boot sira funsionáriu públiku ne’e, imi-nia polítika ne’e iha momentu eleisaun, lor-loron imi-nia polítika mak servi estadu no povu. Tanba osan ida ita manan ne’e mai husi povu, povu laiha, ita la manan osan ida, ne’ebé ha’u fó ba sira liberdade, ita-boot sira serbisu tuir ita-boot sira-nia kapasidade no kompetensia, ministru la interompe saida mak diresaun halo.

Ministru hein relatóriu, ha’u halo avaliasaun ba imi-nia relatóriu, ha’u superviziona imi-nia serbisu no ha’u mak deside. Ne’ebé sira hotu hatene katak sira hotu sei la tuun husi diretór, tanba lei funsionamentu públiku ne’e la fó dalan ba funsionáriu públiku sira sa’e, kareita funsionáriu públiku ita-nian ne’e horizontal. Ha’u levanta kestaun ne’e dala hira ona, bainhira ami iha Konsellu Ministru hodi dehan “se ita hakarak halo funsionáriu públiku ne’e mákina estadu ida no sai servidór loloos, ita tenke tau atensaun ba funsionáriu estadu nia bem-estar.

Ha’u fó ezemplu ida, ha’u iha Ministériu Justisa ne’e iha staf balun ne’ebé ke nia tama ho diploma liceu, nia halo ninia esforsu rasik ba hasai tiha lisensiatura, nia vensimentu no estatutu ne’e bem-estar ka renumerasaun ne’e liceu nafatin?, haluhan tiha katak nia matenek liu tiha ida uluk nia tama funsionáriu públiku ne’e. Balun ba hasai tiha lisensiaruta depois ba hasai tan mastradu, no osan estadu mak selu no fó bolsu estudu ba nian, ba mastradu liu husi kapitál dezenvolvimentu umanu, nia fila fali mai, nia oasan ida $200.00 ne’e mak nia manan nafatin. Ita dezmotiva ema, ita la fó valor ba ema nia matenek, halo oinsa mak ita hakarak ema ho nia nivel mastradu, maibé ninia vensimentu ne’e nia halo sai funsionárriu efetivu?, ne’e labele. Nia mós bele dehan, ha’u matenek mas ha’u manan hanesan nia, entaun bem-estar ne’e nia halo liu ba nia familia, entaun nia tau atensaun liu ba nia negósiu, ita rasik mak kria kondisaun ida par tama ba iha negósiu, simu subornu sira ne’e tanba ita mak loke dalan.

Funsionáriu publiku Timor ne’e nia kareita horizontal, la sa’e, agora atu sa’e tenke liu fali husi selesaun púr méritu, ita iha funsionáriu rihun 30, depois vaga ne’e mak ba ema rihun 10 resin de’it, entaun sira seluk ne’e ba iha ne’ebé?. Saida mak ita atu halo para evita buat sira akontese agora ne’e, primeiru hadia funsionáriu públiku ninia estatutu. Estatutu ida mak haree nia bem estar ne’e, bem estar ne’e mai husi nia ordenadu no prestasaun serbisu nian, ha’u iha prinsipiu ida hanesan ne’e, bainhira ha’u tama ha’u dehan, se mak serbisu iha direitu ba vensimentu, nia tenke simu osan, tanba nia sai husi uma tuku ualu to’o iha ne’e tuku ualu ho balun, nia sai husi ne’e tuku lima, nia to’o iha uma nia la halo tan serbisu seluk, tanba ninia moris ne’e depedensia liu ba osan ida fulan-fulan nia simu ne’e. Estadu investe osan atu ba hasai kursu barbarak, to’o mai ita rasik mak la liga tiha ema ida ne’ebé ita rasik gasta osan ba nia ne’e, depois ita ejize funsionáriu públiku tenke hanesan ne’e, lae, hadia mak estatutu funsionáriu públiku nian, ne’e dezafiu bot ida hotu.

Iha ne’e, ha’u iha funsionáriu públiku barak. Ohin ha’u ko’alia ho ha’u-nia diretór ida, nia iha tinan 40, nia nivel hitu ona, funsionáriu públiku ne’e nia nivel boot liu mak nivel sete ne’e. bainhira ita-boot to’o 60 ka 70 anus ne’e ita-boot atu halo tan saida, ita-boot macet, tanba la kria sistema ba ema ne’e atu sai oinsa, ha’u dehan ultimo rekursu mak tenke ba partisipa polítika para o bele sai ba ministru, deputadu ka membru governu, se lae tinan 20 nia mak ne’e de’it ona, laiha tan ona.

Iha ne’e funsionáru públiku lubuk boot ida, sira ne’e to’o ona iha pontu final, agora ema ne’e atu sa’e tan ba iha ne’ebé?, ne’e mak hanesan ohin dehan, dezafiu ne’e barak loos, mas ha’u reafirma katak enkuantu ha’u sei ministru ha’u-nia diretór sira ne’e sei diretór nafatin, ha’u halo mudansa de’it, tanba labele kleur dezmotivu sira, par sira bele motiva fali ema seluk halo serbisu, buat ne’ebé sala ita kurize, sala ne’e ita ema nian, labele fó kulpa de’it ba ema, tanba ita ida fó kulpa ne’e sala boot liu, invez de fó hanoin ba ita-nia maluk ne’e par nia hadia nia aan mós lae, ita ba kondena tan nia. Ha’u hanoin tribunal mak bele kondena ema, ita ne’e fó hanoin malu de’it.

TT: Senhor Ministru, bele esplika ba ami iha ita-boot nia ministériu ne’e iha direasaun hira no nia estrutura oinsa?

MJ: Ha’u tama iha ne’e iha Diretór Jeral ida no Diretór Nasional neen (6), Gabinete Inpesaun no Auditoria ida, mais orgánika foun ida ami haruka ba iha Konsellu Ministru ne’ebé hetan aprovasaun iha 7 Novembru 2018, to’o agora sei iha prosesu nia laran, no sei iha Diresaun Jeral tolu (3). Diresaun Jeral ida agora ne’e ami sei bolu Diresaun Jeral Politika Justisa, ne’e iha ministériu ne’e. Depois Teras no Propriedade, uluk Diresaun Nasional de’it, agora foti sa’e tiha nia estatutu ba Diresaun Jeral Teras no Propriedades, nia iha ne’ebá diresaun nasional tolu, depois Rejistu Notariadu ne’e Diretór Nasional, ha’u foti tiha nia estatutu ba Diretór Jeral ida ho nia diresaun nasional rua. Ne’ebé diresaun nasional 10 hamutuk ho Unidade Aprovizionamentu uluk to’o agora ne’e departementu ida, mas agora ha’u foti tiha ba Diresaun Aprovizionamentu ne’ebé dependente diretamente ba ministru, agora ne’e iha hela Diresaun Nasional Administrasaun no Finansas ninian, mas ha’u dehan lae, aprovizionamentu ne’e mai tiha ministru tanba ida atu tama kadeia ne’e ministru, se sala sira diretór sira ne’e la ba, ida asina ikus ne’e mak ministru ne’ebé aprovizionamentu ne’e dependente direta ba ministru. Ne’ebé ami sei iha diresaun 10, ida aprovizionamentu 11, gabinete inspesaun no auditóriu ida, no diresaun jerál tolu, depois ho Sekretáriu Teras no Propriedades ida.

TT: Kona-ba lei organika ministériu nian ne’ebé sei iha prosesu nia laran, karik la fó implikasaun ba ita-boot nia serbisu?

MJ: Lei orgánika foun ne’e atu ajusta ba realidade polítika atual ne’e, agora ami uza ne’e orgánika ida VI governu nian. Maibé tuir loloos orgánika VII governu ne’e mós labele implementa tanba orgánika VIII governu nian iha tiha ona dekretu lei nú.14/2018 fulan Agostu nian, ne’ebé estabelese ona orgánika VIII governu nian. Tanba orgánika ida VIII governu nian la hanesan ho orgánika VI governu nian. Ne’ebé buat ida orgánika VIII governu ne’e hanesan instrumentu legal ida atu ita book-an. Agora hanesan ohin ha’u temi hanesan diresaun jeral sira ne’e, iha orgánika foun ne’e.

Daudauk ne’e ami serbisu ho estrutura VI governu nian, VII governu laiha orgánika, tanba sira sa’e la kleur Parlamentu dizolve tiha kedas, ne’ebé agora dadauk ne’e orgánika ida ami uza ne’e orgánika VI governu nian.

Se ita ko’alia onestu baa an karik, ha’u sente henesan ladun di’ak ida, tanba ha’u uza hela orgánika ida ultrapasadu. Ha’u labele implementa polítika AMP nian ne’e tuir pensamentu AMP nian, ida ne’e mak difikuldade boot ida ba ami.

Depois ita haree, agora ita besik ona fulan Abril nia klaran, primeiru trimester ba tiha ona, fulan rua ba ona, tanba fulan Janeiru ita uza rejime duadesimal. Fulan Fevereiru ho Marsu ita uza orsamentu 2019.

Entretantu orsamentu ba iha ami-nia orgánika foun ne’e labele inplementa, ne’e nia konsekuensia iha dia 31 Dezembru ne’e ha’u tenke fó fila fali ba estadu. Kuandu ha’u fó fila osan, tinan oin ha’u ba fali parlamentu ka Konsellu Ministru mak ha’u defende ha’u-nia orsamentu, depois sira dehan ita-boot iha tinan kotuk la konsege ezekuta orsamentu ne’e 100%.
Ida ne’e mak todan boot ida ne’ebé ha’u sente agora, maske barak mak la sente, tanba hakarak ka lakohi orsamentu ba diresaun foun sira ne’e ha’u labele gasta, Janeiru to’o Marsu ha’u labele gasta, Abril mós ha’u labele gasta tanba ohin loron 9 Abril (loron halo intervista-red) tiha ona, se Maromak tulun mak aprova iha fulan Abril nia laran ha’u só gasta hahú husi fulan Maiu. Signifika katak, fulan haat ba kotuk ne’e sira-nia orsamentu ha’u tenke repoin fali ba kofre estadu.

Ida ne’e mak ba ha’u todan boot ida, ba ha’u-nia avaliasaun dezempeñu karik ema dehan fulan haat ne’e o halo saida? Ida ne’e todan tebes, tanba ne’e ha’u sempre ezije no ha’u dehan, ha’u mai par atu serbisu, la’os mai par atu aumenta de’it númeru ministru nian, se mai aumentu númeru ministru nian, di’ak liu ha’u iha Timor Telecom, vida di’ak liu.

Rate this item
(0 votes)
Last modified on Tuesday, 16 April 2019 17:26
Tempo Timor

Ho hakraik an Tempo Timor hato'o komprimentus ba laitor sira katak, Jornal Tempo Timor hahu mosu iha imi le'et atu fasilita informasaun ba imi. Tamba ne'e ami presiza ita boot sira nia tulun atu ekipa jornal ne'e nian bele halao servisu jornalismu ho didiak.

Jornalista Jornal Tempo Timor, bandu atu hetan envelope ka sasan ruma husi fontes informasaun sira.

www.tempotimor.com
Darwin_Optic

Popular

Error: No articles to display

.

Contact us

Palapasu
Dili, Timor-Leste
+670 7723 4852
+670 7728 1698
http://www.tempotimor.com

Kalendariu Arkivu

« March 2024 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
        1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30 31

Tempo Timor Networks

Online Counter