Login to your account

Username *
Password *
Remember Me

MAPKOMS Apresia CEPAD Inisia Manuál Sidadaun Asesu ba Informasaun

Ministru ba Asuntu Parlamentár no Komunikasaun Sosiál (MAPKOMS), Francisco Martins da Costa Pereira Jerónimo. Ministru ba Asuntu Parlamentár no Komunikasaun Sosiál (MAPKOMS), Francisco Martins da Costa Pereira Jerónimo. Foto Suplay

Tempotimor (Dili)-Ministru ba Asuntu Parlamentár no Komunikasaun Sosiál (MAPKOMS), Francisco Martins da Costa Pereira Jerónimo, parte apresia inisiativa husi Centru Estudos para a Paz e o Dezenvolvimento (CEPAD) ne'ebé prepara prosesu lansamentu ofisiál ida kona-ba Manuál Sidadaun Asesu ba Informasaun (MSAI).

“Ha'u apresia inisiativa ida-ne’e, husi CEPAD iha momentu ida-ne’e. Tanba sai urjente ba ita-nia rai atu haforsa konseitu ne’ebé informasaun no transparánsia mak importante loos ba ita-nia demokrásia no atu proteje ema-nia direitu”, dehan nia iha lansamentu ofisiál do Manual de Cidadão iha salaun Novu Turizmu, kuarta (06/07).

Ba inisiativa ne'e, MAPKOMS mós hanoin katak Estadu tenke preparadu atu fó resposta ba sidadaun sira, maibé sidadaun mós tenke hatene sira-nia direitu fundamental ruma.

Iha Timor-Leste, bainhira ko’alia kona-ba komunikasaun sosiál, temi nafatin artigu rua Constituição nian, artigu 40 no 41.

Efetivamente, artigu 41 refere espesifiku ba liberdade de imprensa no meiu Komunikasaun Sosiál, maibé artigu 40 parese mós simu interpretasaun sala bainhira hakerek Konstituisaun.

Tanba Artigu 40 refere ba liberdade de espresaun no informasaun, siknifika Informasaun la'ós ba jornalizmu de'it, maibé mós aplika iha situasaun barak.

Iha konstituisaun RDTL tomak, artigu ida-ne’e mós simu inspirasaun husi konstituisaun Portugeza no iha kazu ne’ebé refere ba direitu sidadaun nian, husi deklarasaun Universál  Direitu Umanu, ne'e iha Artigu 19.º ne'ebé  estabelese katak: “ema hotu iha direitu ba liberdade opiniaun no espresaun.

Ba direitu ida-ne’e inklui mós liberdade, sein interferénsia, hodi buka, simu no transmite informasaun sira no ideia sira tuir meiu saida de’it.

Maibé, bainhira hakerek Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste, mosu hanoin ida ne'ebé artigu ida-ne’e refere ba komunikasaun sosiál, no lejisladór aumenta katak direitu atu informa no simu informasaun tenke “ho izensaun”. Nune'e Ezijensia la tuir lojika iha artigu ida-ne’e tanba refere ba liberdade espresaun, ne'ebé mak la bele izentu tanba reflete ema-nia opiniaun rasik.

Ho interpretasaun ida-ne’e klaru liu bainhira haree iha artigu 41.º refere dala ida tan liberdade  espresaun, maibé agora espesifiku ba imprensa no meiu komunikasaun Sosiál, katak artigu 40 la refere ba jornalizmu maibé informasaun ho sentidu klean ne’ebé aplika iha situasaun loroloron.

Timor-Leste mós la presiza tuir Konstituisaun sira husi Portugal ka universu CPLP, maibé bele mós haree iha kontestu rejionál ASEAN nian.

Iha Artigu 28F husi Lei Báziku husi Estadu Repúblika Indonézia determina katak ema hotu iha direitu atu komunika no simu informasaun sira atu kontribui ba nia dezenvolvimentu rasik no ambiente sosiál nian, nomós iha direitu atu buka, simu, hetan, rai, prosesa no transmite informasaun sira, tuir kanal hotu ne’ebé disponivel.

Nune'e mós Konstituisaun husi Filipinas nian, iha seksaun 7 husi artigu III, determina katak “tenke rekoñese direitu husi povu atu simu informasaun kona-ba asuntu interese públiku nian, inklui aumenta katak “asesu ba rejistu ofisiál no ba dokumentu sira relasiona ho hahalok ka desizaun ofisiál sira, nomós relasiona ho dadus husi peskiza Governu nian hanesan baze ba dezenvolvimentu polítika sira, tenke fó ba sidadaun, tuir limite ne’ebé mosu iha lei.

Haree ba buat hirak ne’e, importante liu iha artigu 40 Konstituisaun RDTL nian katak, ema hotu iha direitu atu fó no simu informasaun, no direitu ida-ne’e la bele hetan sensura husi kualker tipu. Siknifika la bele bandu ema atu fahe informasaun, tuir nia lian, hakerek ka seluk tan, hanesan ko’alia iha fatin públiku ka espresa ema nia hanoin tuir livru, filme, múzika, Internet no seluk seluk tan.

Aleinde la bele bandu ema atu buka informasaun, inklui hola livru, filme, múzika ka halo konsulta iha Internet no seluk seluk tan.

Tanba Direitu atu simu informasaun ne'e mós ba entidade hothotu labele nega ka rekuza atu fó informasaun ba ema, ho ezesaun ba kazu ne'ebé sujeitu ba sízilu tuir kestaun seguransa nasionál ka kompromisu iha ámbitu ho relasaun internasionál sira.

Iha diretu ida-ne’e presiza aplika nafatin, bainhira ema ida husu informasaun iha servisu públiku ida ka bainhira autoridade polísial la autoriza atu la'o iha estrada ida.

Maske sidadaun hotu sempre iha direitu atu husu no simu informasaun maibé direitu ida-ne’e la aplika de'it ba Estadu, no Kompaña privadu sira mós iha obrigasaun atu fó informasaun kompletu ba kliénte sira.

Tanba dala ruma husu sidadaun sira mós ladún prátika katak lei protesaun ba konsumidór sira mós obriga kompaña hotu atu fó informasaun kompletu.

Iha Timor-Leste dadaun ne'e seidauk atu toman ba ida ne’e, maibé importante atu haforsa katak ajente Estadu ka privadu hothotu iha obrigasaun atu fó informasaun ba sidadaun sira hodi kumpre direitu konstitusionál atu simu informasaun.

Iha dekretu-lei, númeru 43/2016, loron 14 fulan-outubro, ne’ebé estabelese regra relativa ba asesu dokumentu ofisiál sira.

“Hanesan ne’e ita tenke konsidera dokumentu ofisiál hotu hanesan povu mak na’in, no Estadu rai de’it. Estadu la'ós proprietáriu ba dokumentu sira ne’ebé relasiona ho jestaun rai laran. La fó dalan ba ema hotu atu asesu ba dokumentu ofisiál sira katak ita hari’i difikuldade ba partisipasaun popular”, esplika nia.

Bainhira ema la hatene oinsá Estadu funsiona, katak ne’e difísil atu hetan opiniaun ida ne’ebé validu kona-ba asuntu públiku sira. Hanesan ne’e, mós difísil atu ezerse sira-nia direitu, inklui liberdade espresaun kona-ba simu informasaun kompletu halo ema komprende di'ak liu desizaun husi setór públiku no aumenta ema nia kapasidade atu partisipa iha sosiedade no halo monitorizasaun ka akompañamentu krítiku ba desizaun sira.

“Katak ne’e, rekoñesimentu ba direitu ba informasaun relasiona diretamente ho konseitu demokrásia. Estadu ida ne’ebé la'ós transparente ita labele bolu demokrátiku. Transparénsia iha servisu, iha hahalok, iha desizaun politika sira no hari’i relasaun fiar hamutuk poder públiku no sidadaun sira mak suporte ba sidadania”, esplika nia.

Tanba hanesan proverbiu popular, informasaun mak poder, bainhira ema ruma hakarak poder popular forte, demokrasia ida ne’ebé saudavel, partisipasaun no sidadania ativa, tenke fó informasaun barak, informasaun hotu ba sidadaun sira, no labele iha segredu.

Tanba Estadu no membru Governu hanesan servidór ba povu entaun informasaun mak esensiál atu ema foti desizaun, atu ema sai sidadaun, atu ema koñese sira-nia realidade iha rai laran ka mundu tomak, no Direitu ba informasaun mak esensiál ba polítika no sidadania.

“Maske ohin dadaun ita tenke kuidadu maka’as ho dezinformasaun, ho boatu sira, ho informasaun falsu. Maibé atu kombate dezinformasaun iha dalan ida de’it, ita tenke aumenta ita-nia informasaun ne’ebé loos tanba ema informadu di’ak liu aumenta nia kapasidade atu identifika lia falsu”, hatete nia. (*)

Rate this item
(2 votes)
Tempo Timor

Ho hakraik an Tempo Timor hato'o komprimentus ba laitor sira katak, Jornal Tempo Timor hahu mosu iha imi le'et atu fasilita informasaun ba imi. Tamba ne'e ami presiza ita boot sira nia tulun atu ekipa jornal ne'e nian bele halao servisu jornalismu ho didiak.

Jornalista Jornal Tempo Timor, bandu atu hetan envelope ka sasan ruma husi fontes informasaun sira.

www.tempotimor.com
Darwin_Optic

Popular

Error: No articles to display

.

Contact us

Palapasu
Dili, Timor-Leste
+670 7723 4852
+670 7728 1698
http://www.tempotimor.com

Kalendariu Arkivu

« April 2024 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
1 2 3 4 5 6 7
8 9 10 11 12 13 14
15 16 17 18 19 20 21
22 23 24 25 26 27 28
29 30          

Tempo Timor Networks

Online Counter