Ba Projetu lei ne’e aprezenta husi Parlamentu Nasionál ba Prezidente Repúblika atu promulga, maibé Xefe Estadu, José Ramos Horta deside haruka ba Tribunál Rekursu hodi halo fiskalizasaun abstratu.
Desizaun Tribunál Rekursu nian ne’e nu’udar desizaun plenária ne'ebé deside husi Juiza Maria Natércia Gusmão, Juiz Deolindo dos Santos, Jacinta Correia da Costa ho Duarte Tilman Soares.
Tuir komunikadu imprensa ne'ebe www.tempotimor.com asesu husi Gabinete Prezidente Republika katak dadauk tribunál Rekursu hasai ona akórdaun husi ida ne'ebé asina husi Juiz Tribunál Rekursu na’in-haat (4) iha loron 23 Juñu 2022 ne’e.
Iha akordaun ne'e rasik Tribunál rekursu sita alínea C hatete iha sistema prezidensialista hanesan Timor nian, interpretasaun ba artigu 95 númeru 2 alínea (k) husi Konstituisaun Rrepúblika Demokrátika Timor-Leste (K-RDTL) ne’ebé admite konsagrasaun estatutu responsabilidade kriminál ne’ebé relativa ho Prezidente Repúblika, halakon ona ba Parlamentu Nasionál no Governu, la tuir Konstituisaun no prinsípiu ne’ebé vigora iha laran, viola regulamentu sira no prinsípiu hotu kona-ba separasaun podér, ho interdependénsia ba podér ne’ebé konsagradu iha artigu 69 K-RDTL.
Hafoin fiskalizasaun abstrata ida ne'e Juiz sira iha Tribunál Rekursu mós la sente katak mosu inkonstitusionalidade husi kompeténsia Parlamentu Nasionál ne'ebé halo lei ne’e tuir saida mak José Ramos-Horta hato’o.
Antes ne’e Prezidente Repúblika (PR), José Ramos Horta, husu Tribunál Rekursu halo revizaun preliminár kona-ba konstitusionalidade husi proposta Lei Responsabilidade Prezidente Repúblika.
Tanba bazeia ba termu sira husu artigu 149 iha Konstituisaun katak, Prezidente Repúblika submete pedidu bá Tribunál Rekursu, atu hala’o revizaun antesipatória kona-ba konstitusionalidade husi proposta lei kona-ba Responsabilidade Prezidente nian.
Pedidu ne’e hatuur iha fundamentu sira hodi kestiona konstitusionalidade husu projetu lei refere. Hirak-ne’e inklui fundamentu relasiona ho violasaun artigu 1, 16 , 30, 67, 85 95, no 97 husi Konstituisaun RDTL.
Aleinde pedidu ne’e aprezenta detallu sira husi violasaun aparente hasoru Konstituisaun ne’ebé envolve númeru argumentu legál sira, inklui falta kompeténsia husi Parlamentu Nasionál atu halo lei ne’e haktuir artigu 95(2) (k) no artigu 79 husi Konstituisaun.(*)