“Projetu Dekretu-Lei dahuluk ne’ebé aprova ona, ho ninia objetivu atu kria Autoridade Nasionál Lisensiamentu Ambientál, Institu Públiku (ANLA, IP) no aprova ninia estatutu sira”, dehan Ministru Prezidénsia Konsellu Ministru, Fidelis Manuel Leite Magalhães, iha Palásiu Governu, kuarta (27/04).
ANLA sei iha misaun atu asegura implementasaun lejislasaun kona-ba lisensiamentu ambientál, hodi sai responsável ba avaliasaun projetu sira nian, klasifikasaun, emisaun lisensa ambientál no monitorizasaun ba atividade sira husi entidade públika no privada sira enjerál.
Nune'e husi proponente no titulár sira lisensa ambientál sira nian, sein prejuízu ba kompeténsia sira husi Ministériu Petróliu no Minerál rasik. Institutu públiku ida-ne’e sei tutela ba Membru Governu ne’ebé responsável ba ezekusaun polítika ba área ambiente nian.
“Projetu daruak ninia objetivu mak atu halo alterasaun dahuluk ba Dekretu-Lei nu. 5/2011, loron 9 fulan-fevereiru, ne’ebé refere ba Lisensiamentu Ambientál. Projetu ida-ne’e mosu atu kompatibiliza rejime Jurídiku kona-ba lisensiamentu ambientál ne’ebé iha ona, ho kriasaun husi Autoridade Nasionál Lisensiamentu Ambientál, nomós atu garante posibilidade atu aprezenta dokumentasaun relevante saida-de’it iha ámbitu prosedimentu lisensiamentu ambientál nian iha nivel lokál, tantu ba delegasaun ka reprezentasaun sira Autoridade Nasionál ne’e rasik, ne’ebé sei bele hari’i ba oin”, esplika nia.
Departementu governamentál ne’ebé responsavel ba ezekusaun polítika sira iha área ambiente nian, no ba ninia servisu deskonsentradu sira ho baze teritoriál nomós ba entidade públika ka privada seluk saida deít, ho ne’ebé sei estabelese kontratu ka parseria ho objetivu ida-ne’e.
Projetu Dekretu-Lei datoluk ninia objetu mak hari’i Autoridade Nasionál Dezignada ba Kombate Alterasaun Klímatika sira, Institutu Públiku (IP) (AND) no atu aprova ninia Estatutu sira.
Tanba AND sei ezerse ninia funsaun sira husi Autoridade Nasionál Dezignada ba mekanizmu sira flexibilidade Protokolu Quioto nian, ho ninia misaun mak atu aprova partisipasaun entidade nasionál públika no privada sira iha projetu sira iha kontestu dezenvolvimentu moos no iha komérsiu emisaun sira-nian, no autoridade ne’e mós sai hanesan interlokutór entre Repúblika Demokrátika Timor-Leste no Fundu Klimátiku Matak.
Projetu ikus ne’ebé aprezenta husi Sekretáriu Estadu Ambiente nian objetivu atu halo alterasaun dahuluk ba Dekretu-Lei númeru 15/2019, loron 10 fulan-jullu, kona-ba Orgánika husi Sekretaria Estadu Ambiente.
“Liuhusi kriasaun husi Institutu Públiku ne’ebé temi ona, no ne’ebé tutela husi Sekretaria Estadu Ambiente nian, presiza atu halo agora ninia kompatibilidade ho autonomia téknika, administrativa, finanseira no patrimoniál ne’ebé institutu públiku sira-ne’e iha”, dehan nia. (*)