Maske, restaurasaun independensia durante tinan 19 ona, maibé komunidade barak mak seidauk asesu ba infraestrutura báziku sira hanesan estrada, bee-moos, saneamentu no eletrisidade.
Reprezentante veteranu aldeia Cucoa, João Amaral hatete hanesan veteranu pesiza kontribui ba dezenvolvimentu iha baze, la’ós hein de’it husi governu, tanba ne’e hamutuk kumunidade sira organiza malu ke dalan ho ekipamentu manual.
“Inisiativa hodi ke’e dalan ne’e, ami-nia hakarak duni, laiha parte relevante balu haruka no la hetan apoiu husi parte governu, maibé ami mós kontribui hanesan veteranu tenke hatudu ezemplu nasiónalizmu no patriótizmum, nune’e kumunidade sira mós hatene katak, papél veteranu la’ós luta ba independénsia de’it maibé luta mós ba dezenvolvimentu iha baze”, dehan João ba www.tempotimor.com iha Cocua, segunda (15/03).
Reprezentante autoridade lokál, Matias Salsinha hatete, motivu husi ke’e dalan ne’e, tanba durante ne’e komunidade sira atu ba suku Railaku Kraik dook liu, tanba ne’e veteranu sira hamutuk ho komunidade foti desizaun ke’e dalan refere.
“Ami ba suku Railaku Kraik dook liu, tenba tenke liuhusi suku Tokoluli no Lihu, entaun ami deside hamutuk hodi ke’e estrada husi ne’e ba to’o suku railaku-kraik de’it, tanba lalais liu, kuaze kilometru rua de’it”, dehan nia.
Maibé husu ba parte Ministériu Solidaridade Sosiál Munisípiu Ermera nian atu apoiu netik hahán inklui Ministériu Obras Públiku (MOP) atu apoiu materiál sira hanesan karau-dikur, besi no kanuru suru rai.
Tanba servisu ke’e dalan ne’e bele to’o tinan ida, tanba ho médida luan metru tolu no distánsia husi aldeia Cocua ba suku Railaku Kraik kuaze kilumetru rua nomós kuminidade ne’ebé asesu ba estrada refere hamutuk 507. (*)