"Atualiza situasaun kona-ba prosesu investimentu kona-ba Cabo Vibra Óptika ne'ebé sei investe husi setór privadu iha kosta súl ne'ebé iha investidór potensiál haat (4) ne'ebé hatama sira-nia proposta, proposta sira ne'e Governu hamutuk ho Ministru Transporte no Komunikasaun halo análiza proposta, tanba proposta konstitui Investimentu estratéjiku ba ita-nia nasaun”, dehan Ministru Joaquim Amaral ba jornalista iha Palásiu Governu, tersa (24/01).
Dadaun ne'e Servisu análiza tékniku administrativu sira, iha faze finál ona, atu halo aprovasaun submete ba konsellu Ministru.
Tanba antes atu submete presiza atualiza ba Primeiru Ministru hodi hetan orientasaun ka imput ruma antes finaliza hodi submete ba Konsellu Ministru hodi aprova.
Iha Investimentu Fibra Óptika ba dadaun ne'e, Kompaña haat mak aprezenta dokumentu hodi kompete ba Investimentu ba Tradeinvest.
"Investidór sira ne'e mai husi Nasionál, investór Timororan mak hanesan Sacom TL, iha Metrolindo, Moratelindo, no Telkomcel Indonézia Internasionál”, nia esplika.
Vibra Optika ne'e setór komunikasaun ida ne'ebé mundu tomak uza ona, no Timor-Leste tenke integrasaun ba investimentu ida ne'e.
Hanesan situasaun real Iha Timor-Leste liliu telekomunikasaun, internet ninia folin no asesu ne'e ladún realabel, maibé liuhusi fibra Óptika kontribui maka’as bele atrai Investimentu infreaestrutura ne'e prepara mais kompetetivu.
Tanba ne'e, setór telekomunikasaun ne'e iha mundu dijitalizasaun se Timor-Leste nafatin uza internet satelite ho microwife ne’ebé presiza avansa ona.
“Ha'u hanoin katak ita presiza ona Investimentu ida ne'ebé iha Mundu tomak uza Fibra Óptika tanba ne'e mak ita hakarak ka lakohi tenke integra ba ita-nia sistema telekomunikasaun globál”, afirma nia.
Alende ne'e Primeiru Ministru (PM), Taur Matan Ruak deklara nia parte apoiu ba investimentu ida ne'e no nia hakarak mak tenke aselera lalais.
"”Ami aselera hela prosesu atu investimentu ne'e bele hetan aprovasaun iha tinan ida ne'e, ha'u hanoin ne'e di'ak liu atu lansa ona sinal ida ba merkadu katak ita-nia investimentu komunikasaun iha Portu no Aeroportu ne'e book hotu ona”, dehan nia.
Tanba ida ne'e halo kompleta diversifikasaun ekonomia, turizmu konetividade ne'e funsiona hodi suporta iha era dijitalizasaun. (*)