“Agora dadauk ita hetan benefisiu ida ne'e, entermus formasaun iha rekursu umanu, nomós apoiu atu reformasaun instituisaun sira. Agora, atu sai membru ne'e, nia benefisiu ne'e barak tebtebes, tanba ita bele halo ita -nia komersiu ba mundu global”, Koordenadór Sekretáriadu Téknika ba OMK, Cesar Dias Quintas, iha Salaun Konsellu Imprénsa, Kintal Boot, sesta (01/10).
Husi prosesu inisiu Timor-Leste hetan ona benefisiu barak, maske nasaun ida ladun dezenvolve-an ho di’ak, maibé sai ona hanesan nia sai observadór no iha ona direitu atu asesu ba asisténsia husi parseiru dezenvolvimentu sira.
Tanba iha komériu globál ida ne'e, eziste ona nasaun OMK nian hamutuk 174, no ida ne'e bele asesu ba sira-nia merkadu ida ne'ebé dignu.
Benefísiu ida tan, bainhira Timor-Leste reforma ona sistema iha nia komérsiu, bele iha oportunidade maka'as atu investór sira husi nasionál nomós internasionál iha konfiansa atu investe.
"Ikus liu, bainhira iha disputa ruma, sobre komérsiu ninian, ita bele lori ba OMK atu diskute, ho dignu katak, ita la haree nasaun boot ou ki'ik, maibé haree ba direitu komérsiu ninian. Tanba disputa bele liuhusi dalan seluk, maibé importante liu mak liuhusi OMK, atu halo konsensus nomós bele rezolve problema sira hanesan ne'e”, esplika nia.
Faze husi prosesu sira negosiasaun Timor-Leste nian ne'ebé ekipa tékniku sira MKAE hala'o ona mak hanesan, iha tinan 2016, Timor-Leste obstein estatu hanesan observadór ba OMK.
Nun’e iha 2017, hahú halo negosiasaun iha multilaterál, no tinan 2018, estabelese komisaun interministeriál ida liuhusi despaixu Primeiru Ministru nian ne'ebé elabora kompeténsia ba ekipa negosiadór.
Hafoin tuir fali iha tinan 2019, hala'o sorumutuk working party ba dahuluk iha fulan-outubru, nune'e iha 2020 halo diskusaun no preparasaun ba dokumentu sira entre ekipa negosiadór no sekretariadu OMK nia.
Tanba ne’e, iha tinan 2021, sorumutuk working party ba daruak iha fulan-jullu liubá, hahú negosiasaun bilaterál iha fulan-jullu.
Nune’e Timor-Leste presiza fó prioridade ba adezaun tanba adopa merkadu livre hahú kedas husi tempu restaurasaun independénsia, maibé seidauk iha medidas no regulasaaun ne'ebé efisiénte no efikásia, hodi reforsa no fasilita setór privadu, sistema burokrásia públiku ne'ebé naruk no dala-barak la transparente.
Haree ba prosesu adezaun sai hanesan meius hodi identifika lakunas iha dezenvolvimentu no forma domestika, infraestrutura, rekursu umanu, no lejislasaun. (*)