"Ami Ministériu sempre apoiu fini tinan-tinan maibé la'ós hothotu, ho limitasaun orsamentu atu ba demo área ba ema vulnerável kbi’it la’ek sira, ba istema irrigasaun 9 ne'e ami sempre tau osan, maibé la'ós hotu ami tau oituan no totál iha Ministériu ami so propoin ba demo área ba sasán sira ne'ebé ha'u temi iha 140 tonelada", dehan nia iha Ministériu Finansas, sesta (24/09).
Diretora Jerál Ministeriu Agrikultura no Peskas (MAP), Maria do Ceo Guterres hatutan, polítika Ministériu Agrikultura ba fini ne'e, tanba atu fahe de'it ba ema ne'ebé vulnerável, ema ne'ebé laiha kbi’it atu sosa fini nomós iha demostrasia área ne'ebé Ministériu hala'o kada kna’ar ba irrigasaun 9 iha Timor-Leste.
"Polítika ida ne'e Ministériu Agrikultura halo, tanba hakarak asegura katak ita-nia fini lokál ne'e ita bele dezenvolve iha Timor-Leste, nune'e osan ne'ebé ita gasta ba fini hanesan uluk karik, ita importa fini husi rai li'ur, tinan besik 10 ona mak ita-nia fini ne'e, ita produz rasik iha Timor-Leste", esplika nia.
Tanba Governu iha limitasaun orsamentu ba prioridade buat seluk, tinan-tinan Ministériu Agrikultura iha de'it kapasidade atu sosa tonelada 140 tantu ba hare no batar tanba ida ne'e atu fó de'it ba ektare 5.620.
"Enkuantu ita-nia toos, ita-nia natar ba tinan 2021 ita atinje tiha ona to'o 32 mill, 500 ektare iha área kultivu nian", dehan nia.
Entaun iha agrikultura balun mak sosa rasik sira-nia fini, agora polítika ne'e atu asesgura de'it katak kuda fini ne'ebé mak Ministériu rekomenda. (*)