Relatóriu Ekonomia Timor-Leste mós identifika potensialidade ba dezenvolvimentu sektór petrolíferu, turismo no kafé. Relatóriu ida ne’e mak relatóriu dahuluk husi Banku Mundial nian ne’ebé ba oin sei kontinua atu halo dala rua iha kada tinan, ho objetivu atu fornese kontinuasaun análize kona ba situasaun ekonomia iha nasaun ne’e, tuir projeksaun katak Timor-Leste ninia Produtu Interinu Brutu (PIB) sei tun to’o porsentu -1.8 iha 2017 kompara ho kresimentu tinan kotuk nian ho porsentu 5.3. Ho porsentu 75 husi PIB ne’ebé mai husi despeza governu, nune’e redusaun iha despezas ne’e fó ninia impaktu negativu ba ekonomia nasaun nian.
Redusaun ida ne’e posibilidade sei kontinua iha trimester dahuluk 2018. “Ita espera redusaun ne’e sei temporariu de’it, reflete ajustamentu kurtu prazu iha despezas, maibé governu kontinua atu implementa programa sira atu hadi’ak perspetiva ekonomia” tuir David Knight, Senior Ekonomista ba Timor-Leste” Maski ida ne’e importante ba nasaun atu minimiza ninia dependénsia ba despezas públiku, maibé ida ne’e mós importante katak hatún despezas públiku sei la fó ninia impaktu negativu ba prioridade servisu sosiál.
Relatóriu ida nee mós foti pontu importante katak retornu investimentu husi Fundo Petrolíferu partikularmente sa’e, nune’e hasa’e balansu Fundo to’o 16.8 biliaun dolar amerikanu iha 2017. Vizitante husi rai li’ur mai ho aviaun kontinua sa’e iha 2017, ida ne’e hatudu ka tak merkadu vizitante internasionál sa’e ona no mós konsume privadu ne’e espera sei nafatin di’ak.
Akordu foin lalais kona ba fronteira marítimu lori dezenvolvimentu sektór petrolíferu foun hanesan pasu ida ne’ebé potensiál atu lori benefísiu boot ba Timor-Leste.
“Grupu Banku Mundial hein nafatin atu servisu hamutuk ho governu no sektór privadu hodi identifika xave limitasaun sira atu aselera dezenvolvimentu sektór privadu, kria servisu no hadi’ak kualidade moris ba ema hotu-hotu iha Timor-Leste” tuir Macmillan Anyanwu, Reprezentante Banku Mundial ba Timor-Leste.
Timor-Leste ninia relatóriu Ekonomia inklui analiza detailhu kona ba area reforma sira atu hamenus kiak no hasae prosperiodidade ba ema hotu -hotu, aliña ho Timor-Leste ninia objetivu dezenvolvimentu. Prioridade reforma area prinsipál sira inklui responde ba dezafiu multi-sektorál hanesan malnutrisaun, hadi’ak sistema ba prestasaun servisu públiku, suporta diversifikasaun no haboot ekonomia, no lori jestaun ambientál no fiskál ba fali dalan sustentavel.