Print this page

Grupu Ortikultura Nakfilak ba Kooperativa Buda Handra

SEKoop, Elizário Ferreira, ko'alia hela ba membru Kooperativa "Buda Handra" iha sede kooperativa, Postu administrațivu Likisá, sábadu (26/06). SEKoop, Elizário Ferreira, ko'alia hela ba membru Kooperativa "Buda Handra" iha sede kooperativa, Postu administrațivu Likisá, sábadu (26/06). Foto Tempo Timor

Tempotimor (Dili)-Grupu ortikultura iha iha Postu Administrativu Likisá Villa, Munisípiu Likisá deside muda ‘nakfila’ ba kooperativa Buka Dalan Hari'i An Rasik (Buda Handra) hodi bele hetan rendimentu.

Prezidente Grupu Kooperativa Buda Handra, Hermínio dos Santos informa, iha inísiu loron 05 fulan-abríl tinan 2013, membru hamutuk na'in-16, ho inisiativa rasik, hamosu Kooperativa Buka Dalan Hari'i An Rasik (Buda Handra) ho atividade ortikultura hanesan halo toos hodi kuda modo.

Ideia hari'i kooperativa ne'e, atu motiva komunidade sira bele hatene, oinsá hetan osan ho lukru ne'ebé naton ba sira-nia an rasik mak jere.

Tanba ne'e mak iha organizasaun barak ko’alia kona-ba hari'i grupu liliu osan nian, mak sira koko oinsá atu introdúz grupu ki'ikoan liuhusi atividade ortikultura oinsá sira bele hetan rendimentu adisionál.

“Depois de la'o ba oin, sente hanesan montante iha momentu ne'e komesa to'o ona osan US$1,000 itál, entaun ami koko atu transfere ba kooperativa”, esplika Hermínio dos Santos ba www.tempotimor.com iha Sede Kooperativa Buda Handra, Postu Administrativu Likisá Villa, sábadu (26/06).

Karáteristika husi kooperativa ne'e atubele hala’o mós atividade multisetoriál la'ós de’it fó kréditu, maibé mós nafatin ho ortikultura fó aluga sasán mobiliáriu sira hanesan kadeira ba komunidade sira aluga, bazeia ba nesesidade.

“Maibé membru sira mak halo aluga, fó gratuitu de'it, e foti osan ida rai osan ba mate US$1,00 dollár kada fulan ne'e, ita ba vizita nia mate iha ne'ebá. Maibé, kuandu moras, ita foti US$1,00 ida hothotu nian ne'e bele apoiu iha ne'ebá”, hatete nia.

Ideolójia hari'i kooperativa Buda Handra ne’e reflete loron istóriku ba akontesimentu masákre iha Igreja Munisípiu Likisá iha 1999.

“Ha'u foti data ida ne'e sai hanesan data ida bele motiva ha'u, katak eroi sira sei bele hasoru rísku, e karik iha risku mós ha'u prontu hasoru”, dehan nia.

Kritéria ba ema ne’ebé hakarak sai membru ba kooperativa ne'e, tenke hetan formasaun husi koordenadór sub sira, bele mós liuhusi membru balu ne'ebé hetan ona informasaun, hafoin haruka fali ba estrutura jerál nune'e bele komesa kedan ho introdusaun kooperativa, liuhusi formasaun.

Aleinde ne'e, iha parte administrativu nian, membru ida tenke hatama osan inan ho US$10, osan administrasaun US$10, osan obrigatóriu US$5, rai osan ba dezastre, moras no mate hatama US$1.

"Ida ne'e kompleta ona US$27 sai membru dala-ida. Kada fulan US$7, no ida ne'e ita fahe ona ba rai osan obrigatóriu dollár ida, osan dezastre ka moras dollár ida, no rai osan ba vida ne'e dollár 1. Tanba ne'e iha kooperativa ne'ebé mak ha'u lidera ba, rai osan ida ba ita mate ne'e, ha'u sempre haree membru ne'ebé mate, dalaruma ha'u halo to'o mate”, hatete nia.

Nune’e Sekretáriu Estadu Kooperativa (SEKoop), Elizário Ferreira, husu ba koordenadór kooperativa atu kria relatóriu ida ho estatísku, tanba SEKoop rasik iha ona ekipa ida atu haree ba asuntu ida ne'e, hafoin termina oráriu hodi fasilita formasaun ba membru sira.

“Ita hakarak formaliza tiha kooperativa ne'e hodi hanesan instuisaun ida hodi hala'o servisu ekonómika. Rejísta ona ne'e la'ós atu selu taxa, maibé kooperativa hanesan instituisaun sei la selu taxa, maibé atividade imi halo tenke selu taxa”, dehan Elizário.

Maibé husu ba membru sira atu halo rejísta iha Federasaun Hanai Malu (FHM) hodi bele emprésta osan ba atividade ne’ebé hakarak halo iha munisípiu laran.

“Imi mós bele loke loza ba kooperativa. Agora modal ami labele fó, imi asesu ba FHM, entaun imi bele hetan kapitál ida. Kréditu union ne'e sempre iha nia problema rasik, tanba atu fó filafali ne'e susar. Solusaun ida ha'u fó ba imi mak tenke adere ba Federasaun Hanai Malu hodi bele asesu kapitál hodi hamoris atividade kooperativa”, dehan nia.

Durante tinan 2013 to'o agora, akomoda ona membru hamutuk 157, no estabelse mós sub lima (5) hanesan iha Ermera Tokoluli, Lebuloa, Ulmera, Likisá Villa, no iha Suku Laklo.

Dadaun ne'e membru sira akomoda ona kapitál finanseira hamutuk rihun US$41. (*)

 

Rate this item
(0 votes)
Tempo Timor

Ho hakraik an Tempo Timor hato'o komprimentus ba laitor sira katak, Jornal Tempo Timor hahu mosu iha imi le'et atu fasilita informasaun ba imi. Tamba ne'e ami presiza ita boot sira nia tulun atu ekipa jornal ne'e nian bele halao servisu jornalismu ho didiak.

Jornalista Jornal Tempo Timor, bandu atu hetan envelope ka sasan ruma husi fontes informasaun sira.

www.tempotimor.com

Related items