“Osan kona-ba Marine Facility nian ne’e husi ami nia commercial agreement CCIC nian sei mai husi Xina, agora pipeline nian ita halo esforsu hela para bele mai husi Europa, mais seidauk to’o iha ninia konkluzaun”, tenik nia, iha Palásiu Governu, Segunda (6/5).
Osan ba pipline iha prosesu negosiasaun mai husi Timor Gap nia estudu hatudu hela iha estudu uluk halo kálkulu ba kadoras mai Timor-Leste pur-volta tokon $826, ne’ebé uza kompañia repotabel internasional mak halo kálkulu no dezeñu ba engeñaria nian no kálkulu estimasaun orsamentu.
Francisco afima, oras ne’e sei iha diskusaun ho parseiru sira para bele haree, karik iha posibilidade bele diminui total ne’e ho kulker maneira, mas iha ona referensia liuhusi estudu ne’e rasik.