Nia hatutan, kresimentu ekonómiku negativu ne'e sei akontese iha 2020, tanba bazeia ba implementasaun programa sira ne'ebé governu halo ona liu-liu atuasaun surtu Covid-19.
"iha divizaun uituan ba ami nia prozesaun kresimentu ekonómiku iha 2020, em ves de negativu 6 pursentu no agora ita melhora negativu 4.5 pursentu. Ida ne'e hanesan ami nia inspek, ne'ebé atu akontese tanba implementasaun programa lubuk ida mak governu halo ona liu-liu iha área atuasaun ba Covid-19. Ida ne'e BCTL nota katak, iha duni ninia impaktu mezmu ke impaktu ne'ebé la boot," Abrão hateten, hafoin partisipa audiénsia públika Orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2021 iha PN, Segunda (16/11).
Kona-ba kresimentu Ekonómika iha 2021 ne'e, nia hatutan, BCTL halo servisu hanesan mós ho Ministeriu Finansas no instituisaun internasionál sira seluk, hanesan FM, ne'ebé pontin ba kresimentu ekonómiku, 3.9%, ne'e Timor iha ouptock ida kuaze pozitivu.
"Mezmu ita ko’alia kona-ba kresimentu ekonómiku 3.9 ka 5 pursentu, ida ne'e, karik seidauk sufisiente, atu deal ho situasaun sósiu ekonómiku ne'ebé mak ita iha, hanesan mal-nutrisaun, ida hanesan kestaun ida, ita presiza haree," nia dehan.
Nia hatutan, kresimentu ekonómiku agora ne'e presiza hare, tanba iha tinan 2010, ministériu finansa introdús estudu ida ne'ebé mak hatudu atu Timor-Leste bele redús probeza no hasa'e kresimentu ekonómiku ida %8 kada tinan, maibé agora kuaze Timór faill tanba hahú tinan 2010 to'o agora la halo ida ne'e.
Maski nune'e, nia hateten, iha kontestu ida ne'e, agora presiza iha alterasaun oinsa Timor-Leste bele aproxima dezemvolvimentu ne'ebé mak Timór promove ona durante ne'e.
"Maibé, ne'e BCTL mós nota iha proposta OJE 2020- 2021, iha akumulasaun ou iha alterasaun oitoan, oinsa diriji investimentu públiku iha ita nia ekonomia," nia hateten.(*)
PUBLISIDADE