Print this page

LH nia Hakat II : Fundu Petrolíferu La’ós atu Garante Tusan sira

By November 15, 2020 1314
Osan Dollar Osan Dollar Foto Suplai

Tempotimor (Dili)- La’o Hamutuk (LH) nu’udár Institutu ba Monitór no Análiza Dezenvolvimentu Timor-Leste (TL), hare katak, Proposta Lei OJE 2021 fó mós informasaun kona-ba bareira empréstimu foun ho valór tokon $420.

“Ne’e signifika, Governu bele asina kontratu empréstimu foun ho montante tokon $400 durante tinan 2021, no emite títulu dívida públika ho valór tokon $20. Molok fó lisensa ba Governu atu asina kontratu boot, no fó tusan ba jerasaun tuir mai, Deputadu/a sira no públiku presiza hetan informasaun kompletu kona-ba objetivu no impaktu husi empréstimu”, LH refre liu husi ninia submisaun ba Komisaun C Parlamentu Nasionál (PN), kona-ba Proposta Orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2021.

Relasiona ho objetivu husi empréstimu ne’e, LH hare katak, maski iha Figura 18 (Livru 1) hatudu ona kona-ba setór sira ne’ebé atu gasta liu husi osan empréstimu ne’e, infelizmente laiha informasaun kona-ba projetu espesífiku ka detallu husi regra empréstimu inklui kustu totál ne’ebé Timor-Leste presiza selu fali ba futuru.

Aleinde ne’e, iha submisaun ne’e mós hateten katak, figura 22 kona-ba pagamentu dívida hatudu montante ne’ebé Governu sei selu fali to’o 2022.

“Maibé, se Governu asina kontratu empréstimu konvensional iha tinan 2022, ita sei iha periodu de grasa hela - periodu ne’ebé la presiza selu maibé funan kontinua la’o bainhira hahú asina ona kontratu. Estimasaun husi Governu la hatudu kustu hira mak presiza selu fali ba tempu naruk, no la iha mós informasaun kona-ba impaktu ba sustentabilidade finansa. Distintu Deputadu sira presiza tebes atu hatene estimasaun ba longu-prazu no hatene didi’ak impaktu husi empréstimu foun sira, no foti desizaun ho kuidadu”, LH sujere tan.

Hanesan Governu rekoñese iha Livru 1 (Figura 2), Fundu Petrolíferu bele hotu iha 2030, LH hare mós katak, Timor-Leste seidauk identifika no dezenvolve setór ekonómiku sustentável ne’ebé bele substitui estrasaun mina no gas husi Bayu-Undan ne’ebé sei remata iha tinan 2022 ka 2023.

Ne’e katak Governu seidauk analiza ka seidauk publika informasaun kona-ba kapasidade Timor-Leste atu selu fali ita nia deve, bainhira TL nia Fundu Petrolíferu mamuk ona.

LH hare no análiza katak, Timor-Leste nia kapasidade atu finansia servisu báziku hanesan saúde no edukasaun, sei perigozu tebes iha tinan 2030 bainhira Fundu Petrolíferu kuaze mamuk ona; Governu rasik rekoñese iha sira nia analiza hatudu katak “despeza sei tuun maka’as to’o 92% iha tinan 2028‐2030, ba tokon $386 deit” (Livru 1, p11). Ho limitasaun rekursu ekonómiku ne’e, oinsá ho ita nia kapasidade atu selu fali deve ka empréstimu hirak ne’e?

“Ami sujere atu Parlamentu Nasionál labele asina no aprova sira nia proposta ba bareira empréstimu foun bainhira seidauk iha informasaun kle’an liu atu evita risku boot ba jerasaun aban bain rua”, LH sujere nafatin.

Ekipa ne’ebé hato’o submisaun husi La’o Hamutuk (LH) iha loron 13 fulan Novembru 2020 mak hanesan, Celestino Gusmão, Eliziaria Febe Gomes, Bree Ahrens, Charles Scheiner, Marta da Silva no Adilsonio.(*)

 

PUBLISIDADE

Rate this item
(0 votes)
Last modified on Sunday, 15 November 2020 15:46
Tempo Timor

Ho hakraik an Tempo Timor hato'o komprimentus ba laitor sira katak, Jornal Tempo Timor hahu mosu iha imi le'et atu fasilita informasaun ba imi. Tamba ne'e ami presiza ita boot sira nia tulun atu ekipa jornal ne'e nian bele halao servisu jornalismu ho didiak.

Jornalista Jornal Tempo Timor, bandu atu hetan envelope ka sasan ruma husi fontes informasaun sira.

www.tempotimor.com

Related items