Login to your account

Username *
Password *
Remember Me

EDTL Implementa Ona Projetu Eletrifikasaun 114 ba Suku 65

Sentral Eletrika iha Kamea, Suku Bekora, Postu Administrativu Kristu Rei,Munisipiu Dili. Sentral Eletrika iha Kamea, Suku Bekora, Postu Administrativu Kristu Rei,Munisipiu Dili. Foto Suplay

Tempotimor (Dili)-Prezidente Konsellu Administrasaun Eletrisidade de Timor-Leste, empreza públiku (EDTL.ep), Paulo da Silva hatete, dadaun ne'e sira implementa ona projetu eletrifikasaun nasionál hamutuk atusida-sanulu-resin-haat (114) hodi dada ahi-eletrisidade ba suku hamutuk 65 iha teritóriu laran tomak.

“Progressu ne'ebé ita halo primeiru kona-ba kobertura asesu enerjia eletrika, ne'e ita halo programa eletrifikasaun nasionál liliu ba suku sira ne'ebé seidauk asesu enerjia eletrika, entaun EDTL halo programa ida ne'e fahe ba faze tolu. Primeiru faze, 44 projetu, kobre 24 suku, e depois segundu faze 34 projetu kobre 17 suku, ida seluk mak 36 projetu kobre suku 24 e ne'e ita implementa la'o hela”, dehan Paulo iha Palásiu Prezidensiál, Bairo-pite, kuarta (05/10).

Dadauk programa eletrifikasaun ba faze dahuluk ne'e iha suku 6 mak hahú konklui 100 pursentu ona, no restu ne'e espera iha fulan ida ho balun bele konklui tan.

Iha faze daruak ne'e tama ona iha implementasaun, no kompana hahú hala'o hela konstrusaun iha terenu, no ba faze datolul nian ne'e mak foin iha faze finalizasaun ba avaliasaun tékniku ho finansia, no la kleur tan sei asina kontratu ho kompaña sira atu ba implementa.

Purtantu husi projetu hirak ne'e, hela suku tolu hanesan Suku Fatukalu iha Same, Suku Fatuk Makerek iha Manatutu, nomós suku Sinanu iha Fatumea-Suai, mak seidauk lansa maibé espera semana oin bele lansa ona.

Ho nune'e iha tinan 2022, EDTL espera bele promove hotu kedas suku hothotu, maske la'os asesu hotu kedas, maibé promove hotu prosesu eletrifikasaun kada ba suku sira no tuir EDTL nia espetativa iha tinan 2022 nia rohan, maioria projetu sira ne'e bele konklui atu  populasaun sira nee asesu ahi eletritisidade.

“Agora ba aldeia sira ne'ebé seidauk, saida mak ita halo, ita hamos ona politika eletrifikasaun komunitáriu ne'e sei servisu enkonjuntu EDTL ho komunidade, servisu hamutuk para aselera eletrisifikasaun ne'e, atu nune'e populasaun hein kleur tan, tanba sira hein tiha ona tinan 20 liu ona, entaun, tanba ita iha projetu ba suku sira ita tender ona mais seidauk konklui entaun ba aldeia sira ne'e ita haree oinsá promove hamutuk ho komunidade para aselera, ne'e progresu ida kona-ba projetu elektrifikasaun”, esklarese nia.

Maibé progressu seluk ne'ebé EDTL halo mak kona-ba instalasaun kontadór ba populasaun sira, tanba tinan kotuk EDTL sosa ona kontadór prepagu totál rihun-108 depois nia instalasun ne'e hahú kedas iha Outubru 2021 mai to'o iha fulan-setembru, konsege instala ona kontadór prepagu rihun 66 iha Timor laran tomak.

Husi instalasaun kontadór hirak ne'e, mak EDTL konsege hasa'e reseita, tanba uluk sei Diresaun Jerál fula-fulan EDTL koileta de'it $2.6 to'o $2.7 millaun, maibé tanba foin lalais instalata  kontadór nomós halo inspesaun rutina, entun reseita ne'ebe kada fulan hetan mak hahú husi millaun $3.6 to'o $3.7.

Tanba ne'e, husi janeiru mai to'o setembru EDTL rekolla ona millaun $34.4  reseita ne'ebé hatama ba kofre estadu. EDTL rasik mós projesaun ba tinan ida-ne'e katak sei hetan reseita to'o millaun $40, bainhira mantein ritmu kolesaun reseita ida-ne'e, to'o fin du anu bele hetan liu $45 millaun.

“Entaun ne'e progressu ne'ebe ke ita hetan, ke ita bele ajuda hatama osn b kofre estadu atu nune'e bele garante funsionamentu servisu eletrisidade nian mós”, haktenik nia.

Iha mós progresu seluk ne'ebé EDTL hala'o hela mak estudu kona-ba konversaun dijel ba gas, no ida seluk mak estudu viabilidade ba tenaga suria.

Husi estudu rua ne'e la'o hela, no ida kona-ba gas nian ne'e konklui ona, maibé estudu seluk kona-ba tenaga suria ka solar PB  ne'e mak dadaun ne'e sei la'o hela iha faze finalizasaun.

“Ita espera katak iha tempu besik konklui estudu depois para ita haree opsaun kona-ba dezenvolvimentu, e iha fin du anu ita bele lansa ona tenderizasaun ba solar PB, atu nune'e para ita bele implementa, husi estudu ne'e identifika katak iha Manatutu ne'e fatin ne'ebé preferagu depois nia di'ak ita bele dezenvolve entre 72 to'o 80 mega-watts”, dehan nia.

Tanba fatin iha Munisípiu Manututu la'ós fatin agrikultura nian nomós la'ós fatin produtivu tanba ne'e nia merese atu utiliza ba tenaga suria ka solar PB to'o 80 mega wats hanesan ne'e.

“Ita-nia espetativa ne'e atu dezenvolve solar PB ho opsaun sira seluk atu ajuda hatun kustu produsaun tanba na'in hira hatene tinan-tinan ita-nia estadu tau entre $108 to'o $110 millaun para sosa kombustivel ba sentrál hera no betanu, entaun ne'e boot tebes. Tanba ne'e inisiativa ida mak oinsá ita hatun kustu produsaun liuhusi alternativu sira ne'e”, afirma nia.

Nune'e mós hadi'a kualidade fornesimentu sira enerjia eletrika nian, no atu hadi'a kualidade refere ne'emak tenke promove projetu dijitalizasaun distribuisaun. Ida-ne'e sei aplika liuhusi foti fundu imprestimu millaun $35 husi ADB atu hahu dijitaliza liña distribuisaun iha tinan 2022.

“Tanba kuandu ahi mate susar tebes atu tékniku sira deteta, ahi mate ne'e kauza husi saida, insolatór nakfera iha ne'ebe, fiu kotu iha ne'ebe, nia tenke la'o tuir husi sentral Kamea ba to'o iha Tibar para deskobre, entaun ne'e lori tempu naruk la hlimar tanba manuál, entaun projetu ida-ne'e sei ajuda para dijitaliza e para se kuandu akontese avaria ita-nia sentrál deteta kedas e tékniku diretamente ba ne'eba para izola e halo intervensaun lalais dentru 5 to'o 10 minutu, para rezolve”, esplika nia.

Tanba desde uluk to'o agora lina distribuisaun sira ne'e ho manual hela no lori tempu oras naruk atu bele hadi'a no se lori oras naruk mak estadu sei lakon, no ema la uza enerjia, estraga ema nia sasán, nomós reseita la tama.

“Tanba ne'e projetu ida dijitalizasaun ne'e ajuda hadi'a kualidade fornesimentu enerjia”, hatete nia. (*)

Rate this item
(0 votes)
Last modified on Thursday, 06 October 2022 11:57
Tempo Timor

Ho hakraik an Tempo Timor hato'o komprimentus ba laitor sira katak, Jornal Tempo Timor hahu mosu iha imi le'et atu fasilita informasaun ba imi. Tamba ne'e ami presiza ita boot sira nia tulun atu ekipa jornal ne'e nian bele halao servisu jornalismu ho didiak.

Jornalista Jornal Tempo Timor, bandu atu hetan envelope ka sasan ruma husi fontes informasaun sira.

www.tempotimor.com
Darwin_Optic

Popular

Error: No articles to display

.

Contact us

Palapasu
Dili, Timor-Leste
+670 7723 4852
+670 7728 1698
http://www.tempotimor.com

Kalendariu Arkivu

« April 2024 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
1 2 3 4 5 6 7
8 9 10 11 12 13 14
15 16 17 18 19 20 21
22 23 24 25 26 27 28
29 30          

Tempo Timor Networks

Online Counter