Tanba pakote kooperasaun ne’e asina ona iha loron 19 fulan-jullu liubá, sei ezekuta durante tinan lima, no iha montante globál dolar amerikanu millaun 484.
“Programa ne’e sei haree ba komponente prinsipál rua, ida atu hadi’a sistema bee, saneamentu no drenajen no ida seluk iha área edukasaun no formasaun nian”, dehan Ministru Prezidénsia Konsellu Ministru, Fidelis Leite Magalhães iha Palásiu Governu, kuarta (27/07).
Tanba ida uluk ho objetivu atu hamenus kontaminasaun ba bee-moos no bee iha rai-okos ne’ebé bele fó moras, impede moris-di’ak no saúde ba labarik no adultu sira.
Projetu ne’e inklui konstrusaun ba fábrika ida hodi halo produsaun dezinfetante kímiku ba abastesimentu bee iha sidade, konstrusaun ba sistema sentrál dahuluk bee reziduál nian iha país, hadi’a rede draenajen ba kapitál Dili no ba munisípiu viziñu haat, reforma polítika no institusionál sira nune’e mós mudansa sosiál no komportamentu hodi hadi’a sistema saneamentu báziku no jestaun bee iha nível doméstiku.
Iha ida seluk ho objetivu atu hadi'a kualidade ensinu sekundáriu nian ba alunu sira, liuhusi hadi'a ensinu sekundáriu no lideransa eskolár sira.
“Projetu ne'e sei estabelese instituisaun formál sertifikasaun formasaun nian dahuluk ba formasaun profesór sira iha nasaun ne’e, sei hanaran ‘Sentru Exelénsia’, ne'ebé sei fó formasaun no sertifikasaun profisionál ba profesór no lideransa sira ensinu sekundáriu nian iha tempu ohin loron no aban-bainrua”, afirma nia.
Nune’e investe iha formasaun ba profesór sira, sei prodúz eskola sekundária sira ne'ebé di'ak liu, ho alunu sira ne’ebé bein preparadu ba merkadu serbisu ka ba edukasaun pós-sekundária no nune’e aumenta ninia kapasidade hodi kontribui ba kreximentu ekonómiku país nian. (*)