Login to your account

Username *
Password *
Remember Me

MF Konsidera Janela Úniku Eletróniku Fasilita Melloramentu, Redusaun no Kresimentu Komérsiu TL

Ministru Finansas (MF), Rui Augusto Gomes. Ministru Finansas (MF), Rui Augusto Gomes. Foto Suplay

Tempotimor (Dili)-Ministru Finansas (MF), Rui Augusto Gomes konsidera Konferénsia Nasionál kona-ba Janela Úniku Eletróniku sei fasislita melloramentu, redusaun no kresimentu iha servisu komérsiu Timor-Leste (TL).

Tuir informasaun ne’ebé www.trmpotimor.com asesu iha pájina Ministériu Finansas, domingu (19/06) katak, Ministru Finansas kontente bele hamutuk ho Komisáriu Autoridade Aduaneira, José Abilio, iha Konferénsia Nasionál kona-ba “Janela Úniku Eletróniku Timor-Leste”, tanba ne’e Konferénsia Nasionál ba Dahuluk hala’o iha Timor-Leste, iha ámbitu komemorasaun vigésimo aniversário Restaurasaun Independénsia.

“Ita halibur hamutuk iha dadeer ne’e ho tema: “Janela Úniku Nasionál-Halo Komérsiu fásil liu, lailais liu, no baratu liu iha ambiente komérsiu ida ne’ebé mais transparente, previsível no kompetitivu”-tema ida ne’ebé mak kontempla mensajen importante xave tolu: Melloramentu iha efikásia, burokrasia, transparénsia, sinerjia entre instituisaun Governu, no entre instituisaun Governu no komunidade komérsiu; Redusaun iha tempu trata asuntu komérsiu ho ajénsia Governu & Autoridade Aduaneira no iha uzu sura-tahan; Kresimentu iha volume no eskala atividades komérsiu, no iha koleksaun reseitas”, dehan Ministru Rui iha ninia diskursu, iha City 8, Manlleuana, sesta (17/06).

Ho sistema koneksaun ne’ebé mak aplika iha servisus administrasaun públiku, sei reduz atrazu, reduz kustu tranzasaun, inklui tempu libertasaun sasán iha fronteira terrestres, portu no aeroportu.

Tanba sistema koneksaun ne’e mós sei ajuda Autoridade Aduaneira atu kolekta reseitas ho maneira ida ne’ebé justu no transparente. Servisus hirak ne’e sei sai relevante liután hahú husi fulan-novembru ba oin bainhira Portu Tibar hahú nia operasaun.

Iha inísiu fulan ida-ne’e, ho apoiu husi USAID, anúnsia ona atividade foun hanaran Atividade Governasaun Komérsiu ba tinan-tolu ho kustu millaun $10,2 atu permite Autoridade Aduaneira iha ninia jornada sai nu’udar organizasaun ida ne’ebé independente, konfiavel no kompetente, tau kliente nu’udar sentru iha ninia prestasaun servisu esensiál.

Ho atividade Governasaun Komérsiu ne’e sei ajuda impulsiona komérsiu no kresimentu ekonomia, hasa’e reseitas Estadu, espande integrasaun rejionál no internasionál, hametin governasaun no, importante liu mak, sei ajuda alkanse Autoridade Aduaneira nia meta longu prazu-ne’ebé mak atu “halo komérsiu lailais liu, simples liu no justu liu.”

Ba atividade foun ne’e nu’udar kontinuasaun husi susesu Projetu Reforma Aduaneira anteriór. Konkista xave husi projetu anteriór inklui: reduz atrazus iha tempu importasaun sasán 65% no tempu esportasaun sasán 74%; Uzu pista verde (Green Land) sa’e ba 71%; Estabelese liña direta alfándega (Customs Hotline 12200); Lansa portál komérsiu alfándega; aprova ona Planu Estratéjiku Autoridade Aduaneira ba tinan-lima.

“Ami komprometidu liután atu hametin kooperasaun komérsiu no kolaborasaun ne’ebé forte tantu iha nível rejionál no globál no programa Janela Úniku Eletróniku Nasionál ida-ne’e reflete ami-nia kompromisu ne’e”, afirma nia.

Kolaborasaun ne’ebé forte ho país membru ASEAN hahú ho viziñu, Repúblika Indonézia, no gradualmente espande ba membru país ASEAN tomak, no kontinua espande ba País Lian Portugés ne’ebé, sei hahú ho Brazíl iha futuru.

Maske hasoru dezafiu no limitasaun oioin iha implementasaun programa ne’e, sei ativamente kontinua akumula informasaun no teknolojia iha era dijitalidu ne’e, no prátika mellór globál iha domíniu komérsiu internasionál tantu direta no indireta liuhusi Parseirus Dezenvolvimentu ne’ebé mak ikus sei tau Timor-Leste nu’udar destinasaun komérsiu ida iha rejiaun no iha globál.

“Karik ita-boot sira balun sei rekorda, iha fulan-maiu 2017, Governu liuhusi Konsellu Ministrus aprova ona Resolusaun ida ho númeru 24/2017, ne’ebé formalmente adopta ona “Automated System for Customs Data” (ASYCUDA), nu’udar plataforma úniku ba implementasaun Janela Úniku Eletróniku hodi fasilita komérsiu iha país ida-ne’e”, hatutan nia.

Tanba resolusaun ne’e mós ezije entidade Governu hotu atu adopta plataforma ne’e bainhira trata asuntu fasilitasaun komérsiu. Utilizasaun sistema automatizadu ba servisus alfándega iha Timor-Leste lorifilafali ba inísiu restaurasaun Independénsia.

Nune’e iha inísiu tinan 2003, Timor-Leste, ho kooperasaun ho Konferénsia Nasoins Unidas sobre Komérsiu no Dezenvolvimentu (UNCTAD), adopta ona teknolojia ASYCUDA ba prosesu Customs Clearance iha Timor-Leste.

Ho teknolojia ne’ebé mak daudaun ne’e uza iha prosesu Customs Clearance, la’ós de’it hatudu faktu katak sistema ne’e prova funsionál no aliña ho Timor-Leste nia jornada ba fasilitasaun komérsiu, maibé mós prova ida ba parseria longu-prazu, maduru no konfiavel entre Timor-Leste no UNCTAD.

Rezultadu sira husi esforsu koletivu iha prosesune’e, permite konetividade no sistema inter-operabilidade ida konfiavel no kompetente ne’ebé sei kontribui siknifikativamente ba Timor-Leste nia deseju atu hasa’e ninia kompetividade tantu iha komérsiu rejionál no globál.

Maske daudaun ne’e Alfándega dalaruma kontribui parte ki’ik ida ba reseitas Estadu, iha nasaun, Alfándega hamri’ik hanesan kanál fasilitadór ida ba fluxu reseitas sira seluk iha entidades Governu. tanba razaun Janela Úniku Eletróniku Timor-Leste ne’e Customs-Centric.

Moderniza prosesu komérsiu internasionál liuhusi Janela Úniku Eletróniku, la’ós de’it sei mellora Estadu nia koleksaun reseitas sira seluk, maibé nia mós sei kria ambiente ekonómiku ida ne’ebé mak melloradu ba investimentu estranjeiru, haree ba Timor-Leste ninia pozisaun ne’ebé estratéjiku iha rejiaun ne’e.

“Hodi naran Governu Timor-Leste, ha’u hakarak hato’o ami-nia apresiasaun sinseru ba UNCTAD, ba sira-nia apoiu kontínuu ba ita-nia Autoridade Aduaneira no, Oitavu Governu Konstitusionál komprometidu atu hametin liután servisu parseria ho UNCTAD iha tinan barak tuir-mai ba dezenvolvimentu futuru Timor-Leste. Ha’u apresia liña ministériu, ajénsia autónoma no institutu públiku sira hotu ne’ebé mak implementa ona programa ida-ne’e, no ha’u enkoraja liña ministériu relevante sira seluk atu ativamente kolabora, engaja hodi aselera implementa sistema ne’e iha ita-boot sira-nia servisu fatin” deklara Ministru.

Iha ne’e Ministru Finansas mós uza oportunidade atu espresa gratidaun no apresiasaun ba serbisu hirak ne’ebé mak hala’o ona husi Autoridade Aduaneira liuhusi lideransa Komisáriu José Abilio no, partikularmente, ba ekipa ASYCUDA ne’ebé lidera husi Gualdino do Carmo da Silva. (*)

Rate this item
(0 votes)
Tempo Timor

Ho hakraik an Tempo Timor hato'o komprimentus ba laitor sira katak, Jornal Tempo Timor hahu mosu iha imi le'et atu fasilita informasaun ba imi. Tamba ne'e ami presiza ita boot sira nia tulun atu ekipa jornal ne'e nian bele halao servisu jornalismu ho didiak.

Jornalista Jornal Tempo Timor, bandu atu hetan envelope ka sasan ruma husi fontes informasaun sira.

www.tempotimor.com
Darwin_Optic

Popular

Error: No articles to display

.

Contact us

Palapasu
Dili, Timor-Leste
+670 7723 4852
+670 7728 1698
http://www.tempotimor.com

Kalendariu Arkivu

« March 2024 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
        1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30 31

Tempo Timor Networks

Online Counter