Print this page

Bangku Mundiál-USAID Entrega Relatóriu Avaliasaun Demanda Turistika ba Governu

inistru Koordenadór Asuntu Ekonomia, Joaquim Amaral. inistru Koordenadór Asuntu Ekonomia, Joaquim Amaral. Foto Suplay

Tempotimor (Dili)-Banku Mundiál no The United States Agency for International Development (USAID) ofisialmente entrega relatóriu finál kona-ba avaliasaun demanda turístika husi análiza oferta no demanda tuir perspetiva turista doméstika no internasionál nian ba Governu liuliu Ministériu Koordenadór Asuntu Ekonómiku (MKAE) no Ministériu Turizmu Komersiu Industria atu utiliza hanesan referénsia importante ba dezenvolvimentu setór turizmu iha Timor-Leste.

“Ministru Koordenadór Assuntus Ekonómikus lori Governu Timor-Leste nia naran hato’o agradesementu wai’n  ba Banku Mundiál ne’ebé konklui ona relatóriu finál ne’e iha fulan-agostu 2021 bazeia ba pedidu husi VIII Governu Konstitusionál através MKAE iha tinan 2018, nune’e ohin bele entrega ona ba Governu Timor-Leste atu utiliza hanesan matadalan ida ba planu dezenvolvimentu setór turizmu nian, no la haluha mós hato’o gratidaun bá USAID nia projetu turizmu ba ema hotu ne’ebé durante ne’e servisu hamutuk ho Banku Mundiál hodi halo sosializasaun ba avaliasaun demanda turístika inklui suporta MKAE liuhusi fó asisténsia tékniku bá Sekretáriadu Komisaun Inter-ministérial bá Dezenvolvimentu Turizmu”, dehan Ministru Koordenadór Asuntu Ekonomia, Joaquim Amaral iha aalaun TradeInvest Kolmera, segunda (16/05).

Tanba turizmu sai hanesan setór estratéjiku ida ba ekonomia Timor-Leste, nune’e MKAE nu’udar responsavel ba asuntu ekonómiku observa katak demanda turístika sai hanesan baze importante ida ba setór turizmu atu bele hatene di’ak liután Timor-Leste nia merkadu doméstika no internasionál ligadu ho atrasaun produtu turístika ne’ebé Timor-Leste iha.

“Hodi governu Timor-Leste nia naran, ha’u hato’o agradese wa’in ba Grupu Banku Mundial no USAID ne’ebé apoia ona hodi prodúz dokumentu importante ne’e atu sai hanesan referénsia ba Planeamentu Setór Turizmu”, afirma nia.

Relatóriu finál ne’e sei sai hanesan referénsia importante ba parte interesada sira liliu Governu no setór privadu sira ne’ebé envolve direta ka indireta iha indústria turizmu atu utiliza ba dezenvolvimentu setór turizmu, nomós útil tebes ba akademikus iha nivél universitáriu sira hodi hakerek sira-nia teze.

Relatóriu ne’e mós sai hanesan baze importante ida ba rekuperasaun ekonomia iha setór turizmu, tanba ninia konteudu rasik demonstra mós kona-ba impaktu pandemia COVID-19 bá setór turizmu iha kontestu Timor-Leste no globál.

Ministru Turizmu Komérsiu no Indústria (MTKI) José Lucas do Carmo da Silva apresia parseiru dezenvovimentu Grupu Banku Mundiál no USAID ne’ebé halo ona kontribuisaun siknifikante ba Governu Timor-Leste, liliu MTKI hodi prodúz dokumentu turistiku importante ne’e.

Tanba hanesan prosesu sira ne’ebé deskreve ona iha dokumentu ne’e, espera sei útil ba planeamentu no dezenvolvimentu turizmu iha nasaun Timor-Leste atubele susesu liután.

Dezenvolvimentu setór turizmu atu la’o ho susesu persiza iha apoiu husi ministériu relevante sira, tanba indústria turizmu ne’e hanesan setór ida ne’ebé transversal siknifika interligadu ho setór sira seluk hanesan transportasaun, imigrasaun, seguransa rai-laran, infraestrutura, saúde, servisus ospitalidade no seluk-seluk tan.

Ne’e duni papél importante husi liña ministérial sira sai fatór determinante ida ba susesu dezenvolvimentu setór turizmu iha Timor-Leste bazeia ba Primeiru-Ministru nia despaxu ho númeru 024/PM/VI/2019 hodi estabelese Komisaun Interministérial ba Dezenvolvimentu Turizmu (KIDT) ne’ebé kompostu husi Ministériu Turizmu, Komérsiu no Indústria, Planeamentu Territórial, Transporte no Komunikasaun, Interior, Kultura, Ambiente, Kooperativas, Formasaun Profisionál no Empregu no seluk-seluk tan.

Rezultadu avaliasaun demanda turístika husi perspetiva turista doméstika no estranjéiru hatudu katak Timor-Leste iha potensiálidade produtu turístiku ne’ebé boot atu oferese ba turista sira, tanba ne’e presiza partilla ba parte interesada turizmu nian, liliu ministériu relevante sira atu intende didi’ak alvu bá merkadu turístika Timor-Leste hodi nune’e sira bele halo dezenvolvimentu iha parte oferta nian bele susesu liután.

Enkuantu USAID nia projetu turizmu ba ema hotu durante ne’e parseria ho Banku Mundiál no MKAE atu asegura Timor-Leste bele hetan dokumentu demanda turístika ida ne’ebé disponivel ba parte interesada turizmu nian hodi uza ba dezenvolvimentu indústria turizmu iha rai laran.

Xefe Misaun USAID Timor-Leste, Zema Semunegus hatete, nasaun ida nia setór turizmu atu la’o di’ak liután, presiza iha avaliasaun demanda turístika atu ita bele hatene saidá lós mak turista sira hakarak wainhira atu ba vizita rai ida, atu nune’e mós bele halo preparasaun ida ne’ebé di’ak liu hodi simu sira tuir sira-nia demanda.

Maske Timor-Leste iha potensiálidade produtu turístiku ne’ebé boot, maibé presiza halo promosaun iha nivél hothotu, inklui iha reziaun ASEAN no globál hodi nune’e bele atrai ema barak mai vizita.

Tanba USAID nia projetu turizmu ba ema hotu mós oras ne’e daudaun servisu hamutuk ho setór públiku no privadu sira hodi estabelese Konsellu Turizmu Marketing no promosaun ida atu promove Timor-Leste nu’udar destinu turístiku potensiál atravé dijitalizasaun, nomós sei organiza eventus no espozisaun relevante ba turizmu atu reprezenta país Timor-Leste iha mundu. (*)

Rate this item
(0 votes)
Tempo Timor

Ho hakraik an Tempo Timor hato'o komprimentus ba laitor sira katak, Jornal Tempo Timor hahu mosu iha imi le'et atu fasilita informasaun ba imi. Tamba ne'e ami presiza ita boot sira nia tulun atu ekipa jornal ne'e nian bele halao servisu jornalismu ho didiak.

Jornalista Jornal Tempo Timor, bandu atu hetan envelope ka sasan ruma husi fontes informasaun sira.

www.tempotimor.com

Related items