Tuir informasaun ne’ebé www.tempotimor.com asesu iha pájina Ministériu Obras Púvblikas katak, projetu sira inklui mós ponte sira ne’ebé atu sobu tama ona iha verifikasaun Ajensia Dezenvolvimentu Nasionál (AND).
“Projetu inklui ponte Kasnafar, ponte Bekussi mós, ida atu sobu ne’e agora tama ona verifikasaun ADN, kuandu verifikasaun ne’e hotu ita sobu para ita tau ponte temporáriu e depois mak prosesu konstrusaun foun ne’e mós nafatin aproveita ponte temporráriu ne’e. Tanba-sá ponte temporáriu?. Tanba ita lakohi risku inundasaun bele akontese dala rua ona ne’e ita tenke rezolve ida-ne’e para ita halo lakon tiha risku inundasaun ba dala tolu, ita labele hein tan inundasaun dala ida tan mak ita foin atu sobu, ne’ebé atu sobu ponte Bekussi ne’e nia prosesu besik finál ona”, informa Ministru Abel, iha Parlamentu Nasionál, foin lalais ne’e.
Tanba hothotu haree daudauk ne’e halo ona rekoperasaun, estrada fatin barak mak hadi’a ona maibé ne’e seidauk hotu, seidauk remata maibé presiza tan esforsu, kontinua projetu balun agora hetan ona verifikasaun husi ADN ne’ebé kontinua implementa.
Iha balun sei prosesu konskursu públiku aprovizionamentu nian, ne’ebé pasiénsia oituan mais ministériu la nonook, la para atu kontinua rekopera tanba ne’e esforsu boot ida ke tau-matan ba.
“Ita iha ekipa boot ida iha ministériu ke haree asuntu rekoperasaun ne’e e projetu barak, etragu barak tebtebes entaun prosesu rekoperasaun ne’e presiza tempu oituan, primeiru halo estudu, depois identifikasaun problema, dezeñu depois dezeñu sira ne’e mós tenke halai uluk husi ADN verifika, ne’e mak to’o agora barak tama ona iha faze aprovizionamentu, agora sei barak mais ita kontinua hadi’a infraestrutura sira ne’ebé mak hetan estragu, ita sei kontinua nafatin ida-ne’e”, afirma nia.
Dadaun ne’e, pruvolta de 20 (projetu) resin, mais sei iha tan 27 mak seidauk dezeñu kompleta, ne’e ida natón boboot sira ne’e e Ministru ho vise deside ona, ba projetu sira ne’ebé mak nia valór ne’e la to’o millaun $1 tenta kobre husi orsamentu liña ministériu, Ministériu Obras Públikas rasik, la presiza ba to’o KAFI (Konsellu Administrasaun Fundu Infraestrutura), tanba to’o KAFI sei han tempu oituan. (*)