Timor-Leste manipula folin sasán iha loja no supermerkadu tuir sira-nia hakarak, tanba emprezáriu aproveita fali situasaun festa demokrasi ida ne'e atubele nesesita fali ba emprezáriu sira-nia interese”, dehan Deneis iha kampus sentrál UNTL, Kaikoli, kuarta (27/04).
Maske Timor-Leste adota sistema merkadu livre no lei fó dalan maibé sira husu imprezáriu sira la bele uza situasaun ne'e hodi hasa'e folin sasán tuir sira-nia hakarak.
"Ita hotu hatene katak Estadu Timor-Leste opta sistema merkadu livre no lei fó dalan ba sidadun hothotu livre atu hala’o negósiu iha merkadu lokál no merkadu nasionál, maibé sasán importasaun deside presu tuir kbi'it ne'ebé mak povu bele asesu”, hatete nia.
Tanba ne’e, husu ba Ministériu Turizmu Komérsiu no Industria (MTKI), liuhusi diresaun AIFAESA mak bele kontrala sasán folin iha merkadu ne'ebé eziste Timor-Leste.
"Emprezáriu loja keos sira manipula folin sasán importasaun tuir sira-nia hakarak mak AIFAESA sei fó sansaun multa ba sira ka fó samada atensaun ba emprezáriu sira ne'ebé hasa'e folin sasán no sei multa ka taka aktividade negósiu iha Timor-Leste”, esplika nia.
Ba produtu ne'ebé produz iha rai laran nian mak deside folin maibé tuir duni presu merkadu fasíl ba entidades hotu atu konsumu.
Tanba ne'e, MUTL husu Governu atu toma atensaun ba problema ne'ebé povu kbi'ib la’ek enfrenta daudauk mak iha hanesan tuir mai ne'e Ezizénsia
"Husu ba AIFAESA atu tun direita ba tereinu hodi kontrola folin sasán nesesidade báziku iha merkadu ne'ebé mak sa'e maka'as hodi infiltra povu kibi’itt la’ek sira, susar atu sosa hodi koresponde ba nesesidade familiar”, afirma nia.
Husu ba Governu atu tau atensaun másimu ba emprezáriu loja, kios sira ne’ebé mak monopolia sas’an nesesidade báziku nia folin tuir emprezáriu sira-nia hakarak.
Portavoz II, Movimentu Universitariu Timor-Leste (MUTL), Laraku Francisco Claudio, klarifika durante sira mós halo peskiza ida kona-ba presu no
"Ami hato'o ami-nia izijensia no halo ona peskiza kona-ba situasaun real ne'ebé akontese no ita hasoru liuliu ba nesesidade báziku ne'ebé ita povu kbi’it la’e sira atu konsumu, hanesan foos ho mina ho nesesidade básiku povu atu hola ne'e nia presu sa'e maka’as liu kompara ho tinan kotuk liu ba”, afirma nia. (*)