"Ami kontente rona halerik ne’ebé mai husi magnífiku reitor UNTL ho ninia estrutura tomak, sira-nia halerik mak sira hatete katak, orsamentu ida hanaran Kapitál Menor ne'e Governu koa hotu, maibé ami fó esperansa ba sira katak ami sei tau matan, oinsá ami bele luta iha plenária, atubele tau fali orsamentu ida ne'e”, dehan Prezidente Komisaun G, António Verdial iha PN, tersa (09/11).
Tanba Komisaun G haree katak orsamentu ba UNTL no IPB ba tinan 2022 mak kuandu hetan redusaun ida ne'e sei prejudika tebtebes asuntu ensinu aprendijazen iha UNTL, nune'e mós ba institutu politekniku Betano.
"Fisklizasaun iha Betano Uluk ami ba seidauk iha avansu, maibé antes ita realiza audénsia ho responsável sira, fulan tolu ba kotuk, deputadu sira mós prezensa ona iha Betanu, haree avansu sira ne'ebe siknifikante teb-tebes”, esplika nia.
Ho ida ne'e, Komisaun G sei luta hodi defende Proposta adisionál ne’ebé mai husi Institutu Politêkniku Betano (IPB) US$398.405, no UNTL millaun ida-resin.
Magnífiku Reitór UNTL, João Soares Martins hatete, dadauk orsamentu tinan 2022 ne'ebé Governu aloka ba UNTL ho montante millaun U$16 resin ne'e la konsege responde ba montante orsamentu ne’ebé mak propoin husi instituisaun tuteladu UNTL, tanba Rovernu halo redusaun.
"Ami tenta atu informa filafali ne'e ba komisaun G e membru parlamentu sira, atu ita semana oin audénsia ho Governu, señor deputadu sira bele rejista preokupasaun husi UNTL nian”, afirma nia.
Enkuantu tetu proposta OJE tinan fiskál 2022 ba UNTL hamutuk millaun US$16-resin.
Nune'e mós ezekusaun OJE 2021 ba UNTL dadauk atinje ona pursentu limanulu-resin-neen (56%). (*)