Diretóra Jerál Planu Polítika no Inkluzaun MEJD, Odília das Dores Ung Martins hatete, projetu Ai ba Futuru ne’ebé oferese husi GIZ ne’e, sei kuda iha eskola teknika vokasionál sira iha Timor-Leste.
Ba faze dahuluk, nia dehan, sei kuda uluk iha eskola teknika vokasionál rua iha munisípiu Vikeke hanesan Kaloheda iha Uatulari no Ravína iha Lakluta.
“Ai-oan sira ne'ebé atu kuda mak hanesan haas, sabraka, ai-teka, mahoni no sira seluk tan ne'ebé bele garantia moris ita-nia komunidade sira nian ba iha futuru, atu aumenta rendimentu ekonómia ba iha ita-nia komunidade sira, liu-liu ba ita-nia alin estudante sira,” dehan Odília iha MEJD, Balíde, Kuarta (02/09).
Nia dehan, apoiu ida ne’e sai hanesan prosesu ida ne'ebé di'ak atu bele tulun estudante sira, liu-liu ba eskola teknika vokasionál, atu bele kriativu hodi hadi'a sira-nia moris liu husi kuda ai-oan iha kada eskola.
Lori governu nia naran, Odilia husu ba GIZ atu kontinuasaun apoiu eskola teknika vokasionál sira ne'ebé lokaliza iha munisípiu sira seluk.
Iha fatin hanesan, Reprezentante GIZ no Projetu Ai ba Futuru iha Timor-Leste (TL), Raine Schellhaas hatete, nia parte sei koloka péritu ida ne'ebé hanaran development adviser, atu bele apoia área ida ne'ebé ohin konkorda hamutuk.
“Projetu ne'e hanesan ita-boot sira hatene, aqua floresta, kuda ai-oan buat sira ne'e hotu, mais aumezmu tempu hakarak hasa'e kapasidade iha seitór ida ne'e rasik, tanba ne’e ami koopera ho ministériu edukasaun atu nune'e bele apoiu hotu intermus konteúdu materiál floresta ninian ho eskola sira ne'ebé mak projetu ne'e koopera ba iha ministériu edukasaun nia okos,” dehan nia.
Molok ne’e, nia dehan, GIZ serbisu hamutuk tiha ona MEJD iha projetu sira seluk, no sira hakarak atu kontinua serbisu sira ne'e ho fali área seluk ba tinan sira ne'ebé sei mai.