Login to your account

Username *
Password *
Remember Me

Tempotimor (Dili) – Situasaun Governu Konstitusionál daualu ne’ebé kontinua la’o ho membru ne’ebé la kompletu, hamosu preokupasaun husi deputadu Koligasaun Aliansa Mudansa ba Progresu (AMP).

Situasaun ida ne’e mosu tanba Prezidente Repúblika Francisco Guterres Lú Olo pendente kandidatu membru governu na’in sia (9), no to’o ohin loron seidauk iha solusaun ba problema ne’e.

Vise Prezidente Parlamentu Nasionál, Maria Angelina Sarmento konsidera desizaun PR Lú Olo hodi pendente kandidatu membru governu na’in 9 ne'e, haksoit liu kompetensia tribunál nian.

Tuir nia, loloos PR Lú Olo labele deside ema ida sala ka komete krime, bainhira tribunál seidauk foti desizaun.

“Ita labele haksoit liu kompetensia orgaun seluk nian, ne’e mak tribunál. Tribunál kuandu seidauk deside, nein ema ida, nein forsa polítika ida foti fali knaar tribunál nian hodi deside katak ema ne’e kulpadu ona, ka ema ne’e komete ona krime boot ida hasoru estadu,” deklara Vise Prezidente PN ne’e iha PN, Segunda (09/09).

Maria husu ba Xefe Estadu atu labele halo interpretasaun no foti desizaun ba individu ida-idak, ne’ebé la bazeia ba ninia kompetensia.

“Ida ne’e mak ha’u hanoin, ita hotu presiza iha sensibilidade ida kona-ba sasan sira hanesan ne’e, atu nune’e ita labele tama iha situasaun ida ke ita hola desizaun, halo interpretasaun ba individu ida nia lala'ok iha estadu ida ne’e, tuir ita nia kompetensia fali, ka tuir ita-nia poder fali. Ne’e la loos,” Maria dehan.

Tempotimor (Dili) – Governu Timor-Leste, liuhosi Konsellu Ministru aprova votus de pezar ba saudozu eis Prezidente Repúblika Indonézia ba datolu Bacharuddin Jusuf Habibie ne'ebé hakotu nia iis Kuarta (11/09/19) horseik.

"Ohin ne'e Konsellu Ministru iha reuniaun extraordinariu ida atu hato'o Governu nia naran, sentidu kondolensia ba familia eis Prezidente Repúblika Indonézia, BJ Habibie, ne'ebé ita respeita no fó valor ba ita nia independensia tuir ita espresa iha inagurasaun iha ponte BJ Habibie," dehan Ministru Estadu Konsellu Ministru, Agio Pereira iha Palásiu Governu, Kinta (12/09/19).

Nia dehan, Governu TL fó sentidu kondolensia. Governu liuhusi Konsellu Ministru mós  nomeia Maun boot Xanana Gusmão hodi reprezenta estadu Timor-Leste ba Indonézia.

"Maun boot Xanana ba Jakarta reprezenta TL, hodi hato'o deliberasaun ne'ebé mak ohin Konsellu Ministru aprova, kondolensia ba familia liuliu Prezidente Habibie ninian," Agio informa.

Tuir informasaun ne'ebé iha, Maun boot Xanana Gusmao sei desloka ba Jakarta iha Sesta (13/09/19).

Tempotimor (Dili) – Ministru Justisa (MJ), Manuel Cárceres da Costa prontu ‘fakar sai’ ema balun ne'ebé halo prátika mafia, ne'ebé prejudika Ministru Justisa mak sai Marino Interprise ninia ‘broker’.

"Ha'u sei buka mafia sira ne'e. Ha'u brani buka mafia sira ne'e, no ha'u hatene. Ha'u book husi Terras Propriedades no ha'u sei duni sai sira hotu. Ha'u la tauk ema ida. Tanba públiku hatene katak Ministru Justisa mak sai Marino Interprise ninia broker," dehan Ministru Justisa iha Ministeriu Finansas, Kinta (12/09/19).

Ministru afirma, nia la koñese Marino Interprise. "Ha'u la koñese se mak Marino Interprise. Marino Interprise sosa rai ne'e US$ 15.000. Kuandu nia sosa rai ne'e, ha'u sei Diretór Timor Telecom. Ha'u la presiza ninia US$ 15.000 ida. Ha'u nia osan agora ne'e para moris. Katuas to'o ona. Ha'u nia oan sira maestradu (S2) hotu ona. La'ós sai ministru mak eduka oan," afirma Ministru ne'e.

Ho lia fuan maka'as uitoan, ministru ne'e aprezenta nia patrimoniu privadu ba públiku. "Ha'u nia uma iha Dili uma di'ak. Ha'u nia uma iha Laclo, Manatutu uma di'ak-liu. Paling mewah mak ha'u nian. Ne'ebé, ha'u la presiza (sai) broker. Ha'u la presiza simu osan sogok. Ministru seluk karik? Mas, ministru ida Manuel ha'u la presiza. Tanba, ha'u nia feen ida ferik ne'e, lori ai-han  iha marmeta ba iha Bekora," nia esplika.

Tuir MJ, nia prontu atu fakar sai mafiozu sira ne'e. Nia dehan, nia hatene ona mafiozu sira ne'e. Tanba, nia iha dadus.

“Ha'u ko'alia tanba ha'u iha dadus. Ha'u la broker ba Marino Interprise. Ha'u la koñese  Marino Interprise. Ha'u ko'alia, tanba iha dokumentus notariadu nian hateten katak iha sosa no fa'an. Maibé, dokumentus ne'e mós ha'u agora analiza hela. Dokumentus ne'e, loos ka dokumentus siluman," MJ ne'e esplika.

Tuir Ministru, públiku fó sala ba MJ katak, MJ mak broker Marino Interprise. "Publiku agora hatene, Ministru Justisa mak sala, MJ sala ne'e buat hotu naksalak tiha ona. Ministru Justisa nunka. Ministru ida agora ne'e, la broker ema ida," nia tenik ho lian maka'as.

Defende An

Maski nune'e, molok eis Komandante em Xefi FALINTIL, Kay Rala Xanana Gusmão ‘revolta’ hasoru dezisaun tribunál no sobu lutu ne'ebé harii husi autoridade justisa no membru PNTL, hodi hale'u rai Marino Enterprise nian,  ba jornalista ho fiar an, Ministru Justisa deklara katak rai ne'e, Marino Enterprise nian.

“Rai ne'e Marino Enterprise nian. Rai ne'e Marino Enterprise sosa husi rai nain ida. Aktu ida sira halo sosa ho fa'an ne'e, legalizadu iha notariu,” deklara Manuel Cárceres da costa ba jornalista, loron hirak liubá, molok Xanana Gusmão sobu lutu iha Tersa (10/09/19).

Estudante universitariu ida, Marito da Costa ba tempotimor.com hatete, Ministru Justisa koko atu defende nia an hodi ameasa no akuza katak mosu prátika mafia iha Diresaun Nasionál Terras e Priopriedade (DNTP).

“Ohin Ministru Justisa hanesan ‘curhat’ fali ba média katak nia ne'e ema riku ida no la'ós Marino Interprise ninia broker. Mas, loron hirak liubá molok Xanana Gusmão ba sobu lutu iha Kaitehu, nia (MJ) dehan rai ne'e Marino Interprise ninian. Ida ne'ebé mak loos?” Marito husu.

Marito esklarese, públiku barak mak haree no rona bainhira Ministru Justisa halo intervista ho RTTL. “Se agora, Ministru Justisa defende an, oinsá ho ninia deklarasaun iha TV, ne'ebé ema edit no públiku fahe tutan tun sa'e iha handphone?” Marito dehan.  

Tempotimor (Dili)- Komisaun Revizaun Orsamentu Jerál Estadu (KR-OJE) aprova orsamentu tokon rua resin ba Ministériu Koordenadór  ba Asuntu Ekonomiku (MKAE) ba tinan 2020.

"Ohin Ministériu Koordenadór ba Asuntu Ekonomiku (MKAE) aprezenta proposta orsamentu tinan 2020 nian, ne'ebé hetan apresiasaun pozitivu husi Komisaun Komite Revizaun Orsamentu (KKRO). Ne'e, hatudu rezultdu ne'ebé di'ak. Hein de'it faze tuir mai ba iha Parlamentu Nasionál," dehan Ministru Koordenadór ba Asuntu Ekonomiku interinu, Fidelis Leite Magalhães iha Ministériu Finansas, Kinta (12/09/19).

Nia dehan, orsamentu ne'ebé Governu preve ba MKAE hamutuk milioens rua resin. "Agora, sei iha diskusaun finál ne'ebé pur volta milioens rua resin (US$ 2 Milioens) no orsamentu adisionál ba tinan ida nian ho pakote $700.000," Fidelis Informa.

Ministru interinu ne'e mós halo estimasaun ba orsamentu ne'e.  Nia dehan, importante liu mak milioens US$ 1.5

"Diskusaun ne'ebé ohin ami aprezenta ne'e pur volta tokon rua resin. Maibé, ha'u rasik horikalan no ohin dadeer tetu no razoavel liu maximu milioens US$ 1.5 mak iha ne'ebá. Tantu, prepara adezaun Timor-Leste nian ba Organizasaun Mundial Komérsiu no prepara ba apoiu ne'ebé ita fó liuliu ba kapasitasaun iha seitor ekonomiku nian," nia esklarese.

Fidelis fiar katak, iha tinan oin MKAE sei servisu di'ak liután ho Kámara Komérsiu no Indústria Timor-Leste (CCI-TL), ba kapasitasaun seitor privadu.

Programa importante MKAE nian iha tinan 2020 nian, mak ba organizasaun mundiál  komérsiu, servisu hamutuk ho CCI-TL, kapasitasaun iha MKAE nia laran hodi eleva planu MKAE nian iha futuru.

Tempotimor (Dili) – Konsellu Ministru fó poder ba Ministru Justisa (MJ), Manuel Cárceres da Costa hodi ba asina akordu entre Ministériu Justisa Timor-Leste ho Universidade Coimbra, Portugál.

"Konsellu Ministru fó poder tomak ba Ministru Justisa Manuel Cárceres da Costa ba selebra akordu ba estabelesimentu kooperasun akademika, sientifika no kultura, iha ambitu formasaun majistradu, defensór públiku no lisensiatura iha direitu Timor-Leste," dehan Ministru Estadu Konsellu Ministru, Agio Pereira iha Palásiu Governu, Kuarta (11/09/19).

Iha fatin hanesan, Ministru Justisa hatete tinan oin Ministériu Justisa haruka uluk pesoál  judisiál na'in ruanulu ba Portugál, inklui Juiz, Prokuradór no Defensór Públiku.

“Bele mós  advogadu privadu sira, hodi ba hasai kursu espesializada para bele aumenta sira nia matenek, depois mai halo servisu iha seitor judisiariu,” nia haktuir.

Tempotimor (Dili) – Konsellu Ministru, Kuarta (11/09/19) aprova ona rezolusaun Governu nian kona-ba Kompozisaun Komité Previzaun Polítika (KKRP), ne'ebé aprezenta husi Ministra Finansas, Sara Lobo Brites.

"Konsellu Ministru aprova rezolusaun Governu nian, ne'ebé aprezenta husi Ministra Finansas, kona-ba definisaun husi Kompozisaun Komité  Revizaun Polítika, hanesan mós kriasaun husi Komité Revizaun Orsamentu Kapitál  Dezenvolvimentu, husi Komité Tékniku Kapitál  Dezenvolvimentu Kapitál Umanu," dehan Ministru Estadu Konsellu Ministru, Agio Pereira iha Palásiu Governu.

Ministru ne'e reforsa, husi aprovasaun ba rezolusaun Governu ne'e, bele ajuda Komité  Revizaun Polítika.

"Ho nune'e bele ajuda Komité Revizaun Polítika, iha nia servisu husi avaliasaun ba alokasaun estratejia, rekursu ho forma, atu atinje nia kompromisiu no objetivu sira, ne'ebé konsta iha dokumentu estratéjiku, no sai sasukat ba exibilidade husi planu ba tinan finanseiru ne'ebé  bele report filafali," Agio haktuir.

Tempotimor (Dili) – Lista embaixadór sira ne'ebé to'o agora seidauk hetan pose husi Prezidente Repúblika, Ministru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK) sei konsulta ba Primeiru Ministru, molok haruka ba Prezidente Repúblika.

"Kona-ba lista ne'e, ha'u sei konsulta ho Primeiru Ministru depois hato'o ba Konsellu Ministru aprova fali, mak foin haruka fali ba. Tanba, Prezidente Repúblika husu atu haree fali ida ka rua. Ne'ebé, ami tenke konsulta filafali hodi haree. Tanba ida ne'e reprezenta estadu," hatete MNEK, Deonisio Babo iha Palasiu Governu, Kuarta (11/09/19).

Kona-ba problema ne'ebé mak afeta ba embaixadór sira hodi Prezidente Repúblika la fó pose ne'e, ministru lakohi ko'alia sai. "Ha'u labele ko'alia buat ne'ebé ha'u labele ko'alia. Jornalista sira labele hatene buat ida espesifiku ne'e, so jerál  de'it," MNEK hatán.

Alende ne'e, iha loron 13 Agusto 2019, Prezidente Lú Olo ofisiálmente fó pose ba embaixadór na'in tolu, hanesan Olimpio Branco nu'udar embaixadór Timor-Leste ba Brazil, Isilio Coelho embaixadór TL ba Estadud Unidos Amérika no Lusualdo Gaspar embaixador TL ba Nova Selandia.

Tempotimor (Dili) – Forum ONG Timor-Leste (FONGTIL) konsidera Membru Governu (MG) ne'ebé to'o oras ne'e seidauk kompleitu sei la afeta ba ezekusaun Orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2020. Tanba la'ós ministru mak jere, maibé ekipa téknika sira.

"Estrutura hanesan iha Timor ne'e, la presiza membru Governu liu 30 ba leten. Maibé, ita nia kondisaun mak ne'e. Ita iha problema rekursu umanu,” dehan Diretór Ezekutivu FOGNTIL, Daniel Soares do Carmo iha Balide, Tersa (10/09/19).

Iha fatin hanesan, Program Manajer ASIA Justice And Right (AJAR), Inocencio Xavier katak, membru Governu ne'ebé inkompleitu ne'e presiza polítika ida servisu hamutuk hodi modifika estrutur

"Presiza servisu hamutuk, hodi modifika estrutura ida boot ba estrutura ida kiik. Harii mak ministru koordenador depois divizaun téknika mak halo barak. Tanba, Ministru barak tékniku mos barak liu, gasta osan boot. Entaun, ita hasa'e koñesimentu ba diretór sira liuliu ba téknika implementadór sira, tanba ita presiza implemetadór la'ós desizór," dehan Inocencio.

Tempotimor (Dili) –  Sensus Agrikola ne'ebé hala'o durante fulan ida ona foin mak atinje % 22. Maski, membru sira difikulta iha prosesu haruka dadus mai nasionál.

“Purtantu, ita haree ba progresu sira ne'ebé mak iha, to'o Segunda ita iha ona % 22 mak entrevistadu ona. Tuir loloos besik fulan ida ona, tenke atinje pursentu 50. Maibé  to'o agora seidauk," hatete Diretór Jerál Estatísitika, Elias dos Santos Ferreira iha nia knaar fatin, Kaikoli, Dili, Tersa (10/09/19).

Nia informa, dadus husi suku sira ne'ebé tama ona iha nasionál  kuaze pursentu 80. Entaun, falta pursentu 11 mak seidauk tama. Maski nune'e, sensus agrikola tenke termina iha 12 Outubru 2019.

Hatán kona-ba difikuldade ne'ebé ninia membru sira hetan iha treinu, Elias hatete iha semana kotuk sira haruka ona sira-nia master training ba akompaña intervistador sira ne'ebé servisu iha munisípiu.

“Tanba intervistadór balun hetan problema kona-ba oinsá bele haruka dadus mai nasionál. Iha sensus ida ne'e ami uza teknolojia Computer Assistant Personal Interviewing (CAPI). Purtantu, entrevista iha dadeer, loraik ne'e haruka kedas mai nasionál," Elias haktuir.

Ministériu Agrikultura no Peskas (MAP) hamutuk ho Diresaun Jerál Estatístika hala'o Sensus Agrikula ba dahuluk iha Timor-Leste, depois Timor-Leste restaura nia independensia.

Tempotimor (Dili) – Hela de'it fulan ida, Sensus Agrikola remata. Entrevistadór sira iha munisípiu balun ne'ebé la'o tama sai uma, barak mak seidauk tau farda. Sira uza de'it kartaun ID.

“Sensu atu hotu ona, ami seidauk simu farda. Xefi dehan sei iha dalan hela,” hatete membru ekipa entrevistadór Sensus Agrikola nian iha Lospalos ba tempotimor.com, foin lalais ne'e.

Ba tempotimor.com, Tersa (10/09/19), Prezidente Komité Téknika Sensus Agrikula, Elias dos Santos Ferreira rekoñese. Nia dehan, kona-ba farda iha faillansu uitoan husi parte aprovizionamentu Ministériu Agrikultura no Peskas (MAP).

“Farda, kamizola, rompi no xapeu sei falta hela. Maibé, iha semana ida ne'e nia laran sei to'o hodi kobre ba munisípiu hotu-hotu. Maski nune'e, iha munisípiu balun hanesan iha Dili, simu ona farda. Tanba bainhira lansamentu membru balun hatais ona farda,” Elias hatete.

Prezidente Komité ne'e mós informa, ekipamentu ne'ebé prepara ba sensus agrikola ne'e barak. Maibé, MAP mak toma konta.

Hafoin de reuniaun Konsello dos Ministrus iha loron kuarta (11/09) iha palasiu Governu, tempotimor.com koko konfirma ho Ministru Agrikultura maibe ministru la fo komentariu ba midia sira.

Darwin_Optic

Popular

Error: No articles to display

.

Contact us

Palapasu
Dili, Timor-Leste
+670 7723 4852
+670 7728 1698
http://www.tempotimor.com

Kalendariu Arkivu

« March 2024 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
        1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30 31

Tempo Timor Networks

Online Counter