Login to your account

Username *
Password *
Remember Me

Tempotimor (Dili)-Deputadu husi bankada Partidu Libertasaun Popular (PLP) Sabino Soares Guntur hakarak atu Ministru Reforma Lejislatura Asuntu Parlamentar (MRLAP) tama iha lista remodelasaun bainhira lider Aliansa Mudansa ba Progresu (AMP) deside halo remodelasaun ba governu daualu.

Tempotimor (Dili)-Durante ne'e, Hospital Nasionál Guido Valadares (HNGV) sempre halo tranferensia ba pasiente sira ne'ebé sofre moras fuan ba ra li'ur, tan ne'e iha tinan oin, Ministériu Saude (MS) planeia ona atu harii Klinika Sentru Kardial (KSK).

Tempotimor (Dili)-Ministru Justisa Manuel Carceres da Costa hatete nia hein hela Parlamentu Nasionál bolu nia hodi ba hatan kona-ba kazu mafia no problema hada’u rai privadu hodi fó aluga ba kompaña balun ne’ebé foin lalais ne’e deputadu husi bankada CNRT alega ba nia.

Tempotimor (Dili)-Strok aimotuk iha armajen Servisu Autonomu Medikamentu no Ekipamentu Saúde (SAMES) hotu ona. Atu rezolve problema ne’e, Primeiru Ministru Taur Matan Ruak aprova orsamentu millaun $2 hodi bele sosa aimoruk foun.

 

‘SAIDA MAK ITA ATU HALO”

Paradigma foun hosi aplikasaun servisu jestaun komunikasaun ohin loron nian hatudu inovasoens kriativas responsivas, adaptável bazeia ba mudansa teknolojia wainhira pais hotu hakat tama   era digitalijasaun. Ezizensia hirak ne’e nu’udar resposta konaba transparênsia no responsabilidade hodi hamosu konfiansa públika (Public Trust ) relasiona ho servisu hosi kada ministérius ho ninia ajênsia governamentais sira seluk.

Ho nune’e mudansa konaba padraun komunikasaun iha era digital ne’e transforma ona tipu hosi kanalizasaun informasaun ba publiku liuhosi maneiras oin oin ne’ebe ikus mai mosu  jornalismu sidadaun ne’ebe konsideradu nu’udar fenômenu foun iha komunikasaun nian. Xave fundamentu hosi aplikasoens jornalismu sidadaun katak, sidadaun iha ne’ebe deit livremente partisipa ativa hodi relata akontesimentu saida deit maka hetan iha terenu liuhosi kanais propriu ne’ebe mak ezisti tiha ona, wainhira situasaun ne’e presiza ema seluk nia atensaun.

Fenómenu foun ne’e opta pensamentu katak komunikasaun laos ona lao ho modelu diskusaun ema nain rua nian deit maibe sai tiha ona diskusaun ho involvimentu ema barak iha qualquer desizaun ba intereses komum nian. Ho tipu komunikasaun modelu ne’ebe involve ema barak, governu pozisiona kada indivídu sai ona forsa alternativas hodi influensia opiniaun públiku

Portantu, komunikasaun Governu laos deit iha porta-voz ne’ebe briliante, mais presiza mos envolve sidadaun hotu iha prestasaun servisu ho ninia orientasaun ba ninia sidadaun hodi bele hetan feedback antes desizaun ne’e desidi ba intereses públiku nian. Iha países dezenvolvidu ohin loron, requere elaborasaun no promosaun hosi aktus boas prátikas wainhira ita koalia questões transparênsia. 

Artigu ne’e atu ajuda oinsa defini estrutura konseitual konaba "partisipasaun" ho analiza hosi mekanismu komunikasaun nian. Ho ninia objetivu hodi responde perguntas: konaba plataformas saida mak bele konsideradu adequadas hodi mellora partisipasaun públiku liuhosi mekanismu komunikasaun governu nian ba ninia sidadaun iha país ne’e. Tanba komunikasaun ne’ebe equilibru no balansu hosi atividades hotu ne’ebe mak halao hosi Governu nu’udar forsa vital no esensial tebes wainhira koalia konaba elementu estratéjiku ba prestasaun servisu. 

Wainhira  Governu oferese informasaun ho transparente, produtiva ho nia interasaun iha níveis xave konaba oinsa alkansa susesu iha futuru nasaun nian, ajuda ona ninia sidadaun hodi hatene konaba oinsa hatene situasaun atual iha qualquer governasaun ida ne’ebe deit. Ho komunikasaun ne’ebe diak bele sai alternativas iha prosesu hametin estrutura Governu nian wainhira ema hotu konsidera katak komunikasoens Governantes sira iha papel krítiku hodi desempeña prosesu tomak iha konstrusaun nasaun nian. 

Banku Mundial iha ninia relatoriu konaba Communication for governance and accountability program “ hateten katak kapasidade komunikasaun Governu laos deit konaba diseminasaun informasoens ne’ebe efisiente no efikaz. Maibe presiza mos kapasidade konaba ‘PROMOVE” informasoens nesesáriu maske insufisiente. Dispozisaun no kapasidade hodi hato’o ba sidadaun tenke kombinadu ho kapasidade hakarak atu rona sira nia problema hodi inkorpora nesesidades hirak ne’e iha prosesu balun no promove nafatin informasaun ba sidadaun katak tenke hamosu kunfiansa hosi fontes konfiáveis informasaun hirak ne’e.

Hanoin hosi Banku Mundia nian ne’e realmente atu hateten katak servisu komunikasaun Governu nian laos envolve deit hodi haruka mensajens persuasivas ba públiku, maibe presiza mos esplikasaun polítikas hosi servisu refere (take and give). Konsientiza direitus sidadaun liuhosi dezenvolve mekanismu ne’ebe permita komunikasaun bidiresional (duas parte) entre sidadaun ho Governu sei fo implikasoens pozitivu ba desizoens hirak ne’ebe governantes atu foti ba intereses públiku sei hamosu kumprensaun diak. Komunikasaun bidiresional hateten katak Governu ho públiku sei produz rezultadus governasaun ho qualidade ne’ebe sustentáveis. Ho nune’e prosesu konsultasaun konaba envolvimentu públiku labele atu akontese deit iha tempu eleisoens, krize ou questoens politika sira seluk. Governantes presiza iha kunsiensia no siente katak se sira la aplika maneiras komunikasaun efikazes , forsa opozisaun bele domina ajenda públika. Maneiras ne’e nu’udar solusoens hodi hatudu ba sidadaun katak Governu rona preokupasoens ne’ebe mak hasoru hosi kada sidadaun no ikus mai sidadaun mos hatene kontribuisoens ho tipu saida mak bele oferese hodi solusiona situasaun balun.

 

SAIDA MAK ITA PRESIZA  HALO HODI AJUDA PÚBLIKU SAI SIDADAUN INFROMADU.

Iha prátika, dezevolve politika komunikasaun Governu nian, laos deit sai feramenta hodi jere krize ou ativa iha prosesu hodi halo arkivu ba atividades temporariu sira, maibe envolve mos iha variedade elementus ne’ebe úteis, hanesan konsultasaun konaba elaborasaun polítikas, alkansa konsensu, konsientizasaun, mudansa ba komportamentu, promosaun konaba transparênsia inklui edukasaun sívika hodi hatene sosiedade ninia ideas balun.

Aktus ne’e hodi bele konsidera katak komunikasaun nu’udar atividades instituisoens ou organizasoens nian iha setor públiku ho ninia papel transmiti ou kompartilla informasoens, prinsipalmente ho ninia objetivu aprezenta no esplika desizoens no asoens governamentais, promove lejitimidade hosi intervensoens ne’ebe mak iha, defende valores komum no ajuda públiku hodi mantein lasus sosiais ne’ebe mak iha.

Ho nune’e wainhira ita entende atividade komunikasoens nu’udar inisiativas ne’ebe mai hosi instituisoens públikas ho ninia intensaun afavor ba interesse públiku, ita permite ona komunikasaun bidiresional entre Governu ho sidadaun. Hanesan diálogu, nu’udar pré-requisitu konaba partisipasaun sidadaun iha vida públika. Nune’e mos, komunikasaun hirak ne’e sai mos instrumentu konaba oinsa hodi formula polítikas hodi hamosu   konfiansa liuhosi meiu hametin komportamentus sidadaun hotu.

Governamentais sira tenke kumpriende katak komunikasaun laos ona lao ho modelu diskusaun ema nain rua nian deit maibe sai tiha ona diskusaun liuhosi involvimentu ema barak nian iha qualquer desizaun ba intereses komum nian. Ho tipu komunikasaun modelu ne’ebe involve ema barak, governu pozisiona kada indivídus sai ona forsa alternativas hodi influensia opiniaun públiku.

Ida ne’e importante tebes wainhira ita rekunhese valores fundamentais hosi administrasaun governu sentral konaba Estadu de direitu katak requere tebes komunikasaun efikasia liuhosi eleva konhesimentu sidadaun ba desizoens hotu ne’ebe refleta ba iha interese públiku nian. Tanba prinsipiu ida ne’e fundamentu tebes hosi papel komunikasaun governu nian konaba oinsa hato’o idéias no programas ba publiku ho klaru hodi alkansa obtivu ne’ebe planeada. Nu’udar parte prinsipal hosi tarefa governu nian mak tenke kuidadu ho linguasem pirante publiku hodi asegura nafatin bem-estar sosial públiku nian.

Ikus liu, wainhira governu aplika modelu komunikasaun ne’ebe apropriada, bazea ba qualidade dadus hodi suporta informasaun relevantes hirak ne’e liuhosi variedade kanal ne’ebe mak iha, questaun konaba falta de informasaun iha nivel públiku bele rezolvidu wainhira estratéjia hirak ne’e integra iha desizoens ne’ebe atu desidi ba interese públiku nian. Ho modelu ne’e, sosiadade sei iha kunfiansa ba dezenvolvimentu ne’ebe mak atu halao, tanba sosiadade hetan ona informasaun ne’ebe sufisenti nu’udar bukae ba sira hodi sai guarda rede ne’ebe diak ba ninia nasaun.

 

Renato da Costa

Tempo Timor (Dili) - Transparansia sai nu’udar prinsipiu fundamental bainhira hakarak iha governasaun di’ak. Transparansia labele sai de’it nu’udar kompromisiu politika ida ne’ebé midar de’it iha ibun tutun, maibé tenke aplika duni iha realidade.

Tempotimor (Díli) – Ministru Reforma Lejislativa Asuntu Parlamentár (MRLAP), Fidelis Leite Magalhães konsidera lori ‘lia bosok’ ba públiku relasiona ho auzénsia Ministru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK), iha seremonia tomada pose embaixadór Timor-Leste na’in tolu, Tersa (13/08/19) iha Palásiu Prezidensiál, Bairru-Pite.
 
Tempotimor (Díli) – Ministra Solidariedade Sosiál no Inkluzaun (MSSI), Armanda Berta hanoin presiza kria lei ida ne'ebé forte, ba feto ka mane foinsae sira ne'ebé inresponsabilidade, hodi estraga kosok-oan ka bebé.

By : Oki 

Tempotimor (Dili) – Autor ba setor ekonómiku sira ne’ebé hamahon a’an iha Kamara Komersiu no Industria Timor – Leste (KKI – TL) kontinua sente triste no lamenta tebes ba governu Timor – Leste ne’ebé durante tinan barak nia laran seidauk halo lei ida kona – bá Local Content.

Tempotimor (Dili) - Ministra Finansas ein ezersisiu Sara Lobo Brites relata, hahú husi fulan Marsu to'o Jullu, Governu konsege ezekuta ona Orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2019 to'o ona 45%.

Darwin_Optic

.

Contact us

Palapasu
Dili, Timor-Leste
+670 7723 4852
+670 7728 1698
http://www.tempotimor.com

Kalendariu Arkivu

« March 2024 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
        1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30 31

Tempo Timor Networks

Online Counter