Login to your account

Username *
Password *
Remember Me

Tempotimor (Dili) – Governadór Banco Centrál Timor-Leste (BCTL), Abrão de Vasconcelos deklara,  montante Orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2020 ne'ebé boot liu, fó implikasaun maka'as ba Fundu Petróleu.  

Kualkér alterasaun iha mudansa Fundu Petróleu nian, iha implikasaun direita mai TL, liuliu  Governu. Bainhira hakarak utiliza Fundu Petróleu hodi finansia atividade estadu ne'e, hanesan kestaun. Tanba, dependensia ba Fundu Petróleu ne'e bo'ot tebes.

"OJE 2020 nia montante bo'ot liu 2019. Atu Governu foti osan liu ou la liu husi porsentu ne'ebé fundu iha ne'e, impaktu sempre iha. Tanba fontes finansiamentu ba OJE iha TL ne'e prinsipál mak Fundu Petróleu. Atu foti bo'ot liu ou ladún bo'ot mós, kuandu nia liu ona rendimentu sustentável  ne'e, nia impaktu sempre iha," esplika governadór ne'e iha Palásiu Prezidensiál, Bairru-pite, Kinta (14/11).

Nia hatutan, konserteza situasaun agora diferente. Tanba, nesesidade atu halo investimentu iha Kosta Sul aumenta, Greater Sun Rise no iha setór seluk-tan, konserteza nia implikasaun sei iha.

Tempotimor (Dili) – Deputadu Adriano do Nascimento dehan, nu'udar Prezidente foun ba Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambeno (RAEOA) no Zona Espesiál Ekonomia Sosiál Merkadu (ZEESM), José Luis Guterres ‘LUGU’ ba halo kontinuasaun de'it obra ne'ebé durante ne'e Mari Alkatiri halo ona iha Oekusi.

"Atualmente nia prezidente RAEOA ona. Agora, ita hein ninia kapasidade atu hatuur konfiansa legál no polítika ne'ebé VIII Governu fó. Prezidente autoriedade tenke hatudu ninia kapasidade intelektuál, sensibilidade polítika atu haree kestaun Oekusi nian, nomós sensibilidade ekonomika hodi hatur RAEOA nu'udar rejiaun espesiál," dehan deputadu PD Adriano do Nascimento iha PN, Kinta (14/11/19).

Adriano fiar, prezidente foun RAEOA ba la'ós atu halo buat foun, maibé kontinua de'it obra ne'ebé Mari Alkatiri hahú tiha ona.

"Señor LUGU ba iha ne'ebá la'ós buat foun. Nia hamriik iha Dr. Mari ninia obra maka dezafiu boot ba nia. Ema sei halo komparasaun. Seraké Mari nia jestaun ukun mak di'ak-liu ka LUGU nia ukun mak di'ak-liu. Tanba, bele dehan katak Dr. Mari halo buat ne'ebé di'ak-liu kompara ho obra iha Dili laran," dehan Adriano.

Nia afirma, durante ne'e lideransa Mari nian, bele dehan katak iha de'it Pante Makasar. Maibé, foti ona nasaun no rejiaun nia oin iha mundu. Maski, iha postu sira seluk seidauk. Maibé, iha faze pur faze.

"Dezafiu ba LUGU mak ne'e, seraké nia bele to'o iha ne'ebá ka la'e? Nia kontrolu ba kualidade obra nian ne'e, to'o iha ne'ebá ka la'e? Maibé, señor LUGU mós keta haluhan katak molok Dr. Mari sai husi Oekusi ami PN politiza tiha ona Oekusi ne'e," dehan Adriano.

Tempotimor (Dili) – Deputadu Favião de Oliveira husi Komisaun F Parlamentu Nasionál (PN) konsidera VIII Governu, inkapasidade atu ezekuta Orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2019.

"Komisaun F haree katak ezekusaun orsamentu tinan ida ne'e, fraku tebes. Foin mak %60 resin. Bainhira to'o iha 31 Dezembru, saida mak akontese ita lahatene," dehan deputadu Favião iha PN, Kinta (14/11/19).

Nia dehan, komisaun F dúvida hela ba Governu tanba laiha kapasidade para ezekuta OJE 2019 ho totál billiaun $1.4. “Agora Governu husu tan fali billiaun $1.950 iha tinan fiskál 2020," nia dehan.

Reprezentante povu ne'e katak, bainhira ezekusaun la hotu, husu barak tan. To'o tempu ida sei muta sai.

"Hanesan etu ida karik, ita han bikan ida seidauk hotu, ita husu tan para han tan etu ida bikan boot liu fali ida ne'e. Entaun, loron ruma ita bele muta sai fali. Ida ne'e mak ninia realidade," Favião afirma.

Deputadu husi bankada opozisaun ne'e akresenta, ezekusaun OJE 2019 nian ne'e aat tebes. "Governu laiha planu no programa, nune'e difikulta ba ezekusaun," nia dehan.

Tempotimor (Dili) – Prezidente Komisaun D, Parlamentu Nasionál Virginia Ana Belo hakfodak ho lista asesor ne'ebé servisu ho VIII Governu, hamutuk ema na'in 1.014.

"Lista asesores ne'e ami simu husi Ministra Finansas. Iha lista ne'e, númeru asesor boot uitoan. Kuaze ema na'in 1.014. Ne'ebé, ami nia pensamentu kuandu númeru asesor barak, diak liu troka tiha funsaun públiku. Ita lalika servisu. Asesor sira mak servisu de'it," dehan deputada Virgina Ana Belo iha resintu Parlamentu Nasional, Kuarta (13/11/19).

Virginia promete, sei buka tempu par Governu ho PN ko'alia tok kona-ba asuntu ne'e. Tansá Governu presiza asesor barak hanesan ne'e.

Prezidente Komisaun D ne'e mós fó ezemplu kona-ba asesor ho númeru barak iha nasaun dezenvolvidu, hanesan iha Doha no Dubai. Nia hatete, kuandu tama iha sira nia instituisaun públiku, asesor rai nain %50 no estranjeiru %50. Mas, nia dehan, ida ne'e kestaun tanba nasaun ne'e osan barak.

"Ita Timor-Leste, ita-nia populasaun barak i ema barak. Nusa mak ita lakohi kapasita ita nia ema. Asesor husi estranjeiru de'it mak servisu, no fim ita nunka aprende buat ida. Parlamentu de’it nia asesor kuaze nain 10 hanesan ne'e de'it. Nusa mak Governu iha asesor barak hanesan ne'e? Asuntu ne'e ami sei ko'alia iha nivel Parlamentu no Governu," Virginia afirma.

Maski nune'e, nia rasik seidauk sura asesor sira ne'e tuir nia kategoria. Husi estranjeiru na'in hira nomos rai-laran na'in hira.

Virginia mós esklarese, saláriu ba asesor nasionál no internasionál iha diferensia. Tanba asesor nasionál kada fulan hetan $5000-7000 de'it. Maibé, asesor internasionál kada fulan hetan $10.000-20.000.

"Númeru asesor nasionál mak barak ne'e ha'u aseita, par bele subtitui. Maibé, sei asesor internasionál mak barak ha'u la aseita. Tanba ne'e, ha'u sei husu ba Governu par bele haree ba asuntu ne'e," Virginia tenik.

Tempotimor (Dili) – Terminal ba transporte públiku iha Kapitál Dili sai preokupasaun públiku. Terminal hirak ne'ebé durante ne'e Governu halo rehabilita, barak mak la funsiona tanba kondisaun ne'ebé ladi'ak.

Tuir Ministru Transporte no Komunikasaun (MTK), José Agustino da Silva, konstrusaun terminal ba transporte públiku iha parte Hera, Manleuana no Tibar sei iha prosesu estudu viabilidade.

"Dadaun ne'e, sei iha prosesu estudu viabilidade hela. Liuhosi estudu ne'e, sei define kustu hira. Klaru katak ne'e planu Governu nian. Nune'e, iha tinan 2020 ne'e ita hahú ona. Tanba ita iha estasaun rejionais nian. Entaun, parte Leste nian sei halo iha Hera, parte rai klaran nian sei halo iha Manleuana no parte Oeste nian sei halo iha Tibar," dehan MTK iha Palásiu Governu, Kuarta (13/11/19).

MTK afirma, husi vantajem tau terminal ba transporte públiku iha fatin hira ne'e, bele loke luan tan  Sidade Dili.

"Vantajem ba ita mak loke tan espasu Dili nian, halo luan. Ne'ebé fó espasu ba ita nia transporte públiku nia movimentasaun no parte ida, bele aumenta sira nia kresimentu ekonomia," haktuir José.

Entretantu, hatán kona-ba totál orsamentu ne'ebé prevé ba konstrusaun terminal hirak ne'e, MTK la fó sai. Nia so hatete de'it katak projetu ne'e prevé iha 2020.

“Tanba halo modelu terminal oinsá, presiza osan hira, se mak halo ne'e ita seidauk hatene. Ne'ebé depende ba estudu viabilidade," José afirma.

Tempotimor (Dili) – Primeiru Ministru Taur Matan Ruak rekoñese Mari Alkatiri nu'udar konseptór ba Rejiaun Administrativu Espesiál  Oe-Cusse Ambeno no Zona Espesiál Ekonomia Sosiál Merkadu (RAEOA-ZEESM) Timor-Leste.

"Pesoalmente ha'u agradese ba Prezidente interinu RAEOA, Arsenio Paixão Bano ho ekipa, espesialmente ba maun boot Mari Alkatiri ne'ebé halo dezenvolvimentu ba Oe-Cusse to'o ohin loron," dehan PM Taur Matan Ruak bainhira fó pose ba Prezidente Autoriedade RAEOA-ZEESM foun, José Luis Guterres ‘LUGU’ iha Palásiu Governu, Kuarta (13/11/19).

Xefe Governu ne'e mós hato'o nia orgullu bainhira fó pose ba Prezidente Autoriedade RAEOA-ZEESM ba dahuluk iha nia governasaun.

"Ha'u orgullu tebes bele fó pose Prezidente Autoriedade RAEOA José Luis Guterres ‘LUGU’ hanesan mós uluk, ha'u sei Xefe Estadu fó pose ba maun boot Mari Alkatiri hanesan konseptór ba kria RAEOA-ZEESM ihat tempu ne'ebá,"  Taur afirma.

Eis Prezidente Repúblika ne'e afirma, projetu ZEESM nu'udar projetu nasionál, ne'ebé la'o maka'as loos, husi hahú to'o ohin loron.

"Projetu Oe-Cusse tebes duni, nu'udar projetu nasionál. Projetu ida ne'ebé la'o maka'as loos, hahú kria to'o ohin loron. Buat barak mak ita halo ona. Maibé buat barak mós ita seidauk halo," dehan PM Taur.

PM husu ba ekipa foun ne'ebé lidera husi Prezidente Autoriedade RAEOA José Luis Guterres ‘LUGU’ kontinua nafatin obra ne'ebé la'o tiha ona. PM dehan, para buat ruma ne'ebé presiza atu hadi'a no ajusta hodi lori Oe-Cusse ba oin.

"Naturalmente, prezidente foun ho ekipa sei la halo buat foun. Ita boot sira ba hatutan de'it saida mak sira halo ona. Ida ne'ebé di'ak hatutan liután. Ida ne'ebé ladi'ak ita hadi'a, no ida ne'ebé ladún di'ak, ita bele ajusta," Taur dehan.

Tempotimor (Dili) – José Luis Guterres ‘LUGU’ simu pose husi Preimeriu Ministru Taur Matan Ruak nu'udar Prezidente Autoridade Rejiaun Administrativa Oe-Cusse Ambeno no Zona Espesiál Ekonomia Sosiál  Merkadu (RAEOA-ZEESM), Kuarta (13/11/19) iha Palásiu Governu.

Hafoin simu pose, Prezidente RAEOA-ZEESM foun ne'e deklara katak RAEOA-ZEESM la'ós  ba partidu ida nian mesak. Maibé, ba povu Oe-Cusse hotu no ba nasaun Timor-Leste.

"Dezenvolvimentu RAEOA-ZEEMS, la'ós partidu ida rua nian. Maibé, ne'e importante ba nasaun Timor-Leste no ba povu Oe-Cusse tomak," José Luis deklara.

LUGU afirma, nia sei hamutuk ho Governu sentrál hodi investe dezenvolvimentu ba rai Oe-Cusse. Tanba, investimentu husi rai liur no rai laran mak foin bele kria empregu no kria rendimentu ba estadu.

Prezidente RAEOA ne'e hatete, dezenvolvimentu presiza mós partisipasaun husi povu. Tanba ne'e, nia parte sei kria enkontru ho povu iha tinan ida dala rua. Ho nune'e, nia dehan, bele simu ideia hotu atu hadi'a dezenvolvimentu iha rai Oe-Cusse.

Rezolve Ró Haksolok

Iha ninia deskursu, LUGU promete sei servisu hamutuk ho Governu sentrál, hodi rezolve Ró Haksolok ne'ebé to'o ohin loron sai preokupasaun públiku.

"Ami sei presiza ita boot Prezidente interinu señor Arsenio Paixão Bano ho administrasaun sesante. Tanba, ita presiza rezolve problema balun. Hanesan Ró Haksolok ne'ebé ohin loron iha hela rai Portugal," hatete LUGU.

Hatán kona-ba preokupasaun ba Ró Haksolok, Ministru Transporte no Komunikasaun (MTK), José Agustino da Silva katak, kona-ba Ró Haksolok, Ministru Prezidensia Konsellu Ministru (MPKM) mak hatene.

"Hanesan na'in hira hatene, asuntu kona-ba Ró Haksolok ne'e exelénsia MPKM mak haree mak asuntu ne'e," dehan José Agustino.

Tempotimor (Dili) – Relasiona ho eletrisidade ne'ebé kontinua mate lakan ne'ebé rezulta komunidade nia sasán balun avaria, Deputadu Sabino Soares ‘Guntur’ husu ministru rezigna-an bainhira laiha kapasidade atu jere.

"Kualker se de'it mak povu fó fiar hodi ba tuur iha ne'ebá, hodi jere povu nia osan, tenke konxiénsia no responsabilidade. Maibé, bainhira sente laiha kapasidade di'ak-liu rezigna-an. Rezigna-an, duké husi tinan ba tinan, periodu ba periodu mak ema tau kestaun ba ahi mate lakan. Ne'e signifika katak ita laiha kapasidade," afirma deputadu Guntur iha Parlamentu Nasionál (PN), Segunda (11/11/19).

Nia dehan, povu fó konfiansa hodi ba rezolve preokupasaun povu nian. Maibé, aumenta problema. Di'ak-liu rezigna-an.

"Se mak lakohi servisu ba povu no estadu, di'ak-liu rezigna-an. Ema matenek barak. Duké ba iha ne'ebá para komplika hotu servisu ne'e, di'ak-liu lalika obriga an," dehan Guntur.

Nia afirma, ba membru Governu ne'ebé tutela mak laiha kapasidade rezigna-an. Tanba ema ruma kuandu ba tuur iha kargu ruma, liuhosi partidu. Tanba ne'e, laiha direitu atu permenente iha fatin ida.

Iha parte seluk, deputadu Favião de Oliveira husi bankada FRETILIN katak dalan di'ak-liu mak jestaun husi EDTL nian hodi haree ba liña eletrisidade iha Kapitál Dili.

"Jestaun ladún di'ak no kontrolu ladún di'ak, tanba ohin loron ligasaun ilegál barak iha Timor laran tomak. Liuliu iha Kapitál Dili. Ida ne'e mós bele fó impaktu ba eletrisidade ne'ebé fornese ba komunidade sira," dehan Favião.

Nia dehan, komunidade barak kestiona tanba kada loron hola pulsa, maibé eletrisidade kontinua mate lakan.

"Ha'u hanoin tinan 10 ona, Governu investe liña eletrisidade. Loloos ne'e, laiha eletrisidade mak mate. Tenkeser lakan 24 oras. Ezeptu iha manutensaun ba parte ruma," nia dehan.

Tempotimor (Dili) – Deputadu Partidu Libertasaun Populár (PLP), Sabino Soares ‘Guntur’ husu Governu atu hadi'a sistema ezekusaun Orsamentu Jerál Estadu (OJE) nian. Tanba, tuir deputadu ne’e, Membru Governu (MG) barak, mak kapasidade lato'o atu ezekuta OJE.

"Ezekusaun tinan 2019 ne'ebé boot ba daudauk ne'e, tanba sistema mak obriga. Tanba la'ós la'o tuir ema nia kapasidade. Maibé, tanba sistema mak obriga katak tenke ezekuta hotu, maske kapasidade la to'o iha ne'ebá. Entaun, to'o ona tempu tinan nia rohan ita foin haree katak osan ne'e fakar ba iha ne'ebé, ita mós la hatene," dehan deputadu Guntur iha PN, Segunda (11/11/19).

Nia dehan, maske iha audiénsia AMP nia, propoint ona atu hadi'a sistema refere, maibé parte barak mak lakohi.

"Momentu ida ami audiénsia. Ha'u dehan, sistema ida kona-ba ezekusaun ba kuantidade orsamentu ba pursentu ne'e hadi'a, para bele ezekuta tuir ema nia kapasidade ka kbi'it, para bainhira la konsege ezekuta hotu, ne'e fila ba kofre estadu," tenik Guntur.

Nia realsa, bainhira Governu lakohi muda sistema ne'e, mak kada tinan fakar osan de'it. Tanba nia ezekusaun la klaru no duni tuir de'it pursentu boot.

Tempotimor (Dili) – Prezidente Camara Comersiu Industria Timor-Leste (CCITL), Oscar Lima hatete, ezekusaun Orsamentu Jerál Estadu (OJE) iha tinan 2019, ne'ebé la fó benefisiu ba seitór privadu konsidera Governu oho seitór privadu sira.

Nia dehan, OJE tinan fiskál 2019 laiha ninia benefisiu ba emprezariu privadu. Tan ne'e, defisil atu dezenvolve ekonomia iha rai laran.

"Espera, ba oin labele akontese tan hanesan ne'e. Tanba, situasaun sira hanesan ne'e Governu atu oho fali seitór privadu sira. Loloos, Governu presiza hasa'e kapasidade seitór privadu sira nian. Se lae mak difisil ba ukun an nasaun Timor-Leste nian," dehan Oscar Lima ba jornalista sira iha salaun Ministeriu Finansas, Segunda (11/11/19).

"La'ós emprezariu hotu-hotu mak hetan benefísiu. Maibé, iha balun de'it mak hetan. Balun la hetan no iha balun ne'ebé agora selu hela tusan," Nnia esplika.

Oscar relata, iha aktividades kiik-oan sira ne'ebé iha konkursu públiku sira ne'ebé ita hare empreza kiik-oan sira de'it mak hetan benefísiu, ba empreza boot sira la hetan.

"Tinan 2019, empreza privadu sira dollar. Tanba la hetan aktividade husi Governu atu hala'o servisu. Entaun, ekipamentus hotu paradu," tenik Oscar.

Nia afirma, realidade ida ne'e halo emprezariu barak tenke fila an ba buat seluk. Pior liu balun nian osan seidauk selu. Ida ne'e, susar tebes atu diversifika ba fali buat seluk. Tanba, orsamentu metin hela.

Darwin_Optic

.

Contact us

Palapasu
Dili, Timor-Leste
+670 7723 4852
+670 7728 1698
http://www.tempotimor.com

Kalendariu Arkivu

« April 2024 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
1 2 3 4 5 6 7
8 9 10 11 12 13 14
15 16 17 18 19 20 21
22 23 24 25 26 27 28
29 30          

Tempo Timor Networks

Online Counter