Login to your account

Username *
Password *
Remember Me

Tempotimor (Dili) – Deputadu Partidu Libertasaun Populár (PLP), Sabino Soares ‘Guntur’ husu Governu atu hadi'a sistema ezekusaun Orsamentu Jerál Estadu (OJE) nian. Tanba, tuir deputadu ne’e, Membru Governu (MG) barak, mak kapasidade lato'o atu ezekuta OJE.

"Ezekusaun tinan 2019 ne'ebé boot ba daudauk ne'e, tanba sistema mak obriga. Tanba la'ós la'o tuir ema nia kapasidade. Maibé, tanba sistema mak obriga katak tenke ezekuta hotu, maske kapasidade la to'o iha ne'ebá. Entaun, to'o ona tempu tinan nia rohan ita foin haree katak osan ne'e fakar ba iha ne'ebé, ita mós la hatene," dehan deputadu Guntur iha PN, Segunda (11/11/19).

Nia dehan, maske iha audiénsia AMP nia, propoint ona atu hadi'a sistema refere, maibé parte barak mak lakohi.

"Momentu ida ami audiénsia. Ha'u dehan, sistema ida kona-ba ezekusaun ba kuantidade orsamentu ba pursentu ne'e hadi'a, para bele ezekuta tuir ema nia kapasidade ka kbi'it, para bainhira la konsege ezekuta hotu, ne'e fila ba kofre estadu," tenik Guntur.

Nia realsa, bainhira Governu lakohi muda sistema ne'e, mak kada tinan fakar osan de'it. Tanba nia ezekusaun la klaru no duni tuir de'it pursentu boot.

Tempotimor (Dili) – Bankada opozisaun iha Parlamentu Nasionál (PN), konsidera Orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2020, boot tebes no pela primeira vez hakerek iha istória Timor-Leste nian. Alende ne'e, OJE 2020 laiha profesionalidade. Tan ne'e, sei la fó impaktu ba ekonomia nasionál.

“Orsamentu ne'e boot tebes. Ida ne'e, pertama kali tercatat iha sejarah ukun Timor nian,” deklara Prezidente Bankada Partidu Demokrátiku (PD), Antonio da Conceição iha Parlamentu Nasionál, Segunda (11/11/19).

Antonio dehan, bele tau osan bo'ot. Maibé, laiha kapasidade ezekuta mak sai problema. Ezekuta, tuir nia hanoin, la'ós liga de'it atu gasta. Maibé, aliñamentu ba prioridade.

“Ita sente dehan atividade exportasaun laiha no halo komparasaun ho importasaun ne'ebé bo'ot tebes. Entaun, tenke hare'e para dezenvolve ona agrikultura. Atu nune'e, bele redus atividade importasaun,” nia esplika.

Populasaun, tuir Antonio, halerik hela de'it tanbá sira-nia sasan la folin. Maibé, sasán husi rai liur kontinua tama mai rai-laran. “Presiza halo aliñamentu ba prioridade orsamentu ne'e, tuir dadus nasionál nian,” nia sujere.

Iha fatin hanesan, Vise Prezidente Bankada FRETILIN, Francisco Miranda Branco rekoñese, montante OJE 2020 bo'ot. Maibé, la determina ekonomia rai-laran. Katak, la fó impaktu ba ekonomia nasionál nian.

"Ami hare'e hotu situasaun hirak ne'e. Katak, orsamentu ida ne'ebé laiha profesionalidade. Ninia alokasaun ba liu bens de servisu, hodi sosa sasán," hatete Francisco Branco.

Tempotimor (Dili) – Primeiru Ministru, Taur Matan Ruak hatete pozisaun Governu nian mak halo proposta. Parlamentu nia papél mak vota a favor ou kontra.

“Agora, vota ka la vota. Ida ne'e Parlamentu Nasionál mak hatene,” afirma PM Taur ba jornalista, Kinta (07/11/19) hafoin PM enkontru semanál ho Prezidente Repúblika iha Palásiu Prezidensiál, Bairru-pite, Kinta (07/11/19).

Antes ne'e, bainhira halo audiénsia ho Ministra Finansas, Segunda (04/11/19) iha Parlamentu Nasionál, Deputada Virginia Ana Belo husi Bankada CNRT, ameasa sei vota kontra ba Orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2020, bainhira livru Panorama Orsamentál 2020  la tuir estrutura no aumenta laiha balansu.

Lee Notisia Relevante: Deputada CNRT Ameasa Vota Kontra OJE 2020

Xefi Governu hatete, nia sei la foti ba kestaun kona-ba ida ne'e. Tanba, nia dehan, ida ne'e kompetensia Parlamentu Nasionál nian.

PM reafirma, hanesan mós Prezidente Repúblika nia kompetensia mak hodi promulga ou lae. Ho nune'e, ida-idak iha nia kompetensia hodi organiza.

"Prezidente mak promulga ne'ebé organiza ne'e ida-idak nian no ami nian mak aprezenta de'it," tenik PM Taur.

Tempotimor (Dili) – Deputada CNRT iha Parlamentu Nasional (PN), Virginia Ana Belo ameasa vota kontra Orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2020, bainhira livru Panorama Orsamentál 2020  la tuir estrutura no aumentu laiha balansu.

"Ita boot sira iha esperiénsia naruk. Liuliu maluk tékniku sira. Maibé, ha'u fó de'it ezemplu ida iha transferénsia públika. Orsamentu atu halo eskola no orsamentu atu konstrui klínika. Halo nusa mak ba tau fali iha transferénsia públika?" husu Prezidente Komisaun D, Virginia Ana Belo iha plenária PN, Segunda (04/11/19).

"Sosa ró-ahi versu II tau fali iha bens no servisu. Saida mak ne'e señora ministra? Ha'u bilán tiha de'it kuandu haree livru orsamentu ida ne'e. Buat hotu ida loloos, iha kapitál menor no kapitál  dezenvolvimentu mós mai fali iha transferénsia públiku.  Tanba ne'e, osan sira ne'e presiza muda ba nia fatin. Se la muda, ha'u nia pozisaun mak vota kontra," dehan Virginia.

Nia afirma, deputadu hotu-hotu iha ninia pozisaun. Tan ne'e, nia hakarak hateten katak ne'e fora husi orientasoens. Ida ne'e, ninia deklarasaun privadu.

“Sei kolokasaun orsamentu ida sabraut ida hanesan ne'e, ha'u nia pozisaun mak hanesan ohin ha'u dehan, sei vota kontra orsamentu liuliu iha ministériu finansas," nia dehan.

Nia hatete, nu'udar deputada nia apoiu ba Governu. Tan ne'e, sei nia mesak mak vota kontra laiha impaktu. Tanba, tuir Prezidente Komisaun D ne'e, iha deputadu no deputada barak mak sei apoiu ba Governu.

"Ha'u mesak mak vota kontra laiha impaktu. Kolega deputadu barak mak apoiu ba Governu. Ne'ebé laiha impaktu," nia dehan.

Tempotimor (Dili) – Vise I Prezidente Parlamentu Nasionál, Maria Angelina Sarmento fó hanoin ba VIII Governu Konstitusionál, atu halo polítika ne'ebé refleta ba realidade. Nia dehan, labele halo polítika tanba de'it polítika.

"Reseita ne'ebé Estadu no Governu ida ne'e atu ezekuta ba 2020, hamutuk billaun $1.95, besik billaun rua. Entaun, ami nia preokupasaun mak Governu nia polítika ne'e refleta ba estatístika sira iha seitór sosiál, ekonomia no infraestrutura ka lae? Keta halo polítika pur polítika de'it. Tanba, sira adere mós ba Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasionál (PEDN)," dehan Vise PPN ne'e iha PN, Segunda (04/11/19).

Angelina duvida, depois to'o tinan lima mandatu remata, sei la hetan rezultadu husi ema sira ne'ebé iha direitu benefisiáriu ba rekursu sira ne'ebé estadu investe.

Reprezentante povu ne'e mós fó hanoin katak, osan fundu mina rai ne'e, osan povu nian.

Tempotimor (Dili) –  Ministériu Transporte no Komunikasaun (MTK) ezekuta Orsamentu Jerál Estadu (OJE) tinan 2019 nian, atinje ona %80.

"Orsamentu tinan 2019 ba Ministériu Transporte no Komunikasaun (MTK) hamutuk US$ 7.628.70 millioens dolares Amérika. Nune'e ezekuta ona US$ 6.102.695.77 millioens ho pursentu %80, bazeia ba free balance," dehan MTK, José Agustino iha plenária bainhira hala'o audiénsia ho Komisaun C, D, E, F Parlamemtu Nasionál, Tersa (29/10/19).

Nia afirma, pagamentu sira ne'ebé hala'o ona mak hanesan pagamentu atuál hamutuk $ 3.965.342.9 ho pursentu 48.44, obrigasaun $ 1.305.819.78 ho pursentu 17.2, komprimísiu $ 1.101.533.90, ho pursentu 14.44," MTK ne'e esplika.

Nia akresenta, balansu ne'ebé sei iha MTK uza pursentu 20 husi pursentu 80 ne'ebé ezekuta ona. "Balansu ne'ebé sei iha hamutuk $ 1.525.374.23 ho pursentu 20," nia dehan

Ministru subliña, orsamentu ne'ebé aloka ba MTK to'o agora natureza servisu nian, ne'ebé rekolla taxa ba Governu, liuhusi diresaun direta sira hamutuk $ 2.760.435.94 millioens.

“Nune'e totál reseita husi diresaun direta no in-direta sira ne'ebé rekolla taxa hamutuk $ 6.760.38.90 millioens.

Tempotimor (Dili) – Problema igualidade jéneru iha Ministériu Obras Públiku (MOP), sai preokupasaun deputada Veneranda Lemos Martins no Maria Barreto, iha audiénsia ho MOP, Salvador Pires hamutuk ho ninia komitiva, Segunda (25/10/19) iha Parlamentu Nasionál.

“Señor ministru nian komitiva tuur iha oin ne'e, ha'u triste tebetebes. Tanba, Timor-Leste ne'e, investe barak tebes ba asuntu igualidade jéneru no TL hato'o ninia relatóriu iha komíte CEDAW kada tinan. Maibé, ita boot zero kortadu atu haree ba asuntu jéneru," dehan deputada husi Bankada CNRT ne'e iha audiénsia.

Deputada ne'e dehan, nia preokupa tebes ho igualidade jéneru iha Ministériu Obras Públiku (MOP) nian. Tanba, durante audiénsia ho komisaun C, D, E, F iha salaun plenária PN ne'e, husi MOP nia komitiva maioria mak mane. Feto ida de'it.

"Ida ne'ebé tuur iha oin ne'e feto ida de'it. Seraké ita Timor-Leste ne'e laiha feto mak matenek atu partisipa iha Obras Públiku ninian? Ka asuntu Obras Públiku ne'e ba asuntu mane de'it? Feto kapasitadu ita boot hasai hotu tiha? Triste. Feto kapasitadu ita boot hasai hotu tiha husi ita boot nia gabinete no ministeriu," dehan membru Komisaun F ne'e.

Entretantu, deputada Maria Barreto husi bankada CNRT mós lamenta ho igualidade jéneru nian iha MOP, tanba relatóriu laiha feto mak hetan benefisiáriu ba obra sira.

"Implementasaun deklarasaun Maubessi ne'e, to'o iha ne'ebé ona? Oinsá ita boot nia koordenasaun ho Sekretária Estadu Igualidade no Inkluzaun (SEII). Ema na'in hira mak hetan benefísiu? Tanba, ha'u haree iha livru rua, ha'u  la hetan indikador husi feto mak sai benefísiu iha projetu sira," dehan Maria.

Tempotimor (Dili) – Konsellu Diretiva-Aliansa Mudansa ba Progresu (KD-AMP), seidauk iha hanoin atu ba Eleisaun Antesipada (EA), bainhira polémika membru Governu na'in 9, seidauk rezolve.  

“Deklarasaun Primeiru Ministru Taur Matan Ruak kona-ba ida ne'e, dala ruma faze ida atu hatán de'it ba deklarasaun KHUNTO iha Parlamentu Nasionál. Tanba, AMP seidauk iha diskusaun, seidauk tuur hamutuk hodi hanoin problema to'o boot, hanesan Eleisaun Antesipada,” hatete Deputadu CNRT, Duarte Nunes iha Parlamentu Nasionál, Tersa (22/10/19).

Molok ne'e, remata hasoru malu ho Prezidente Repúblika iha Palásiu  Prezidensiál, Bairru-Pite, Dili, Tersa, PM Taur Matan Ruak ba jornalista katak, nia prontu atu ba Eleisaun Antesipada, bainhira polémika kona-ba membru Governu na'in 9 labele rezolve.

Duarte hatete, AMP seidauk iha hanoin to'o iha Eleisaun Antesipada. Maibé, nia dehan, AMP tenta atu rezolve polémika membru Governu na'in 9, ne'ebé la hetan pose husi Prezidente Repúblika.

"Ami AMP seidauk ko'alia, ami iha ona intensaun atu haree took problema ne'ebé sira ezije ne'e to'o iha ne'ebé. Karik, loron ida ami mós bele hola desizaun hamutuk. Karik iha intensaun hamutuk, para atu hato'o lista foun karik. Ami bele ko'alia para PM bele hato'o lista foun," dehan Duarte.

Nia dehan, AMP sei hola desizaun ba deklarasaun deputadu KHUNTO nian, ne'ebé provoka PM hasai deklarasaun kona-ba Eleisaun Antesipada.

"Tanba iha bankada, ida ne'ebé ami hakarak, ami bele hato'o. Ne'ebé, ami sei tenta ko'alia desizaun saida mak ami hola kona-ba deklarasaun deputada Olinda Guterres nian, depois PM hasai estatementu ida ne'e. Ne'ebé, ida ne'e sei parsiál husi AMP, seidauk anivél AMP," deputadu ne'e afirma.

Tempotimor (Dili)-Ministru Reforma Lejislativa Asuntu Parlamemtar Fidelis Manuel Leite Magalhães deklara nia matabeen sei la turuk bainhira lakon oportunidade ida ba previléjiu individuál ka pesoál ne’ebé durante ne’e nia hetan.

Deklarasaun Ministru ne’e relasiona ho kritika husi deputada KHUNTO Olinda Guterres ne’ebé konsidera PLP hetan benefisiu liu iha VIII Governu duke CNRT no KHUNTO.

Notisia Revelante: KHUNTO Duun VIII Governu Benefisiu de’it PLP

"Husi ha'u nian, ha'u presiza halo defeza de onra ida, tanba ohin halo insuniasaun, hanesan ami ne'ebé mak ezerse hela funsaun interina mak iha intensaun atu kaer hotu funsaun sira ne’e. Katak ba ha'u pesoalmente, ida ne'e ami asume knaar tanba orientasaun altu nivel nian," dehan Ministru Fidelis iha plenária PN, Segunda (21/10/2019).

Nia dehan, orientasaun husi nivel altu katak atu situasaun saida de’it mak mosu dezenvolvimentu ba rai ida ne’e labele para.

"Tanba orientasaun, tanba ne'e mak ami hala'o knaar ne'e, maibé ho dever la'os oportunidade atu haknaok ka atu hakriku-aan, hodi hetan previléjiu pesoál. Ami halo esforsu hotu iha kontextu dever par independetemente husi kontestu polítika impase, inkompleitu ka saida de'it dezenvolvimentu ba ita-nia sidadaun kontinua la'o, ida ne'e mak ami halo," dehan Fidelis ne’ebé assume mós kargu nu’udar Ministru Koordenadór ba Asuntu Ekonomicos no Ministru Interino Turizmu, Komersiu no Industria.

Tan ne’e, nia husu ba deputadu sira atu bainhira halo intervensaun no interpretasaun presiza halo ho kuidadu no labele hatete katak sira ne’ebé assume knar hirak ne’e aproveita situasaun.

"Ba ha'u pesoalmente mak ne'e, bele sujere ba ita-nia lider másimu sira hasai knaar interinu sira ne'ebé ami ezerse, no se bele karik hasai mós kargu ne'ebé hanesan membru governu ha'u asume to'o ohin loron (MRLAP), se ida ne'e akontese, sei triste tanba lakon oportunidade hodi kontribui ba dezenvolvimentu liu husi ezekutivu ba ita-nia povu."

"(Maibé) Mata-been sei la turuk tanba lakon ba oportunidade ida ba previléjiu individuál ka pesoál, ne’ebé obrigadu barak ba distintu deputadu no deputada sira-nia intervensaun," dehan Fidelis.

Tempotimor (Dili) – Ministru Negósiu Estranjéiru no Kooperasaun (MNEK), Deonísio Babo Soares rekoñese kona-ba funsionáriu timoroan ida, ne'ebé halakon osan Konsuladu TL nian iha Sydney, Austrália.

Notisia Relevante: Deskonfia Diplomata Na’ok Osan, Tusan Bobar Konsuladu TL

"Iha funsionáriu ida, ne'ebé hetan alegasaun katak halakon osan lubuk ida iha Sydney. Osan ne'ebé mak haruka ba atu halo servisu nian. Funsionáriu ne'e, halakon tiha osan to'o agora buka la hetan. Ne'ebé, problema uitoan mak atu funsiona konsuladu Timor-Leste iha Sydney ne'e," dehan Ministru MNEK Deonísio Babo Soares iha Palásiu Governu, Kuarta (16/10/19).

Nia dehan, semana ne'e ekipa inspesaun husi MNEK sei ba foti dadus iha Konsuladu Sydney.

Notisia relevante: Ministru Fidelis Husu KAK Investiga MNEK

"Semana ne'e, ami iha ekipa ida sei ba foti dadus iha Sydney. Foti tiha dadus, hafoin ita rona depois submete ba parte kompetente. Primeiru ba uluk Komisaun Funsaun Públika (KFP). Depois ba fali Inspesaun Jerál Estadu (IJE). Depois, haree hotu mak bele deside, hodi rezolve ka prosesa. Tuir mai ba hatan Prokuradoria Jerál Repúblika (PJR) no ba Komisaun Anti Korrupsaun (KAK)," tenik Babo.

Ministru Babo mós haruka ona karta ba Prokuradór Jerál Repúblika (PJR), kona-ba asaun ne'ebé mak MNEK halo ona ligasaun ho funsionáriu ne'ebé halakon osan estadu ne'e.

Page 3 of 8
Darwin_Optic

Popular

Error: No articles to display

.

Contact us

Palapasu
Dili, Timor-Leste
+670 7723 4852
+670 7728 1698
http://www.tempotimor.com

Kalendariu Arkivu

« March 2024 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
        1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30 31

Tempo Timor Networks

Online Counter