Login to your account

Username *
Password *
Remember Me

Parte II Istoria husi Kairui: Hulan Moras, Hakur Mota, Iis Kotu iha Dalan Featured

Komunidade sira hakur hela mota Kairui : foto Suplai Komunidade sira hakur hela mota Kairui : foto Suplai

DIFIKULDADE atu asesu ba asistensia saúde sei sai problema boot ne’ebé komunidade sira, liu-liu sira ne’ebé hela iha area rual, enfrenta. Istoria ida husi aldeia Biaba’e, Suku Kairu, Postu Administrativu Laleia, Munisipiu Manatuto, sai ezemplu ida ba realidade moruk ne’e.

Loron ba inan ida, Madalena da Costa ne’ebé atinze ona idade tinan 45 atu tuur-ahi to’o daudauk ona. Ho asistensia husi familia, Madalena koko atu hahoris nia oan ho maneira tradisional. Ida ne’e tanba laiha parteira ne’ebé besik hodi bele fó asistensia.

Defisil uitoan atu bele kontaktu ba postu saúde iha Suku Kairui, tanba distansia ne’ebé dook no rede telefone ne’ebé defisil atu asesu, impede sira-nia komunikasaun.

Problema sai boot liu tan tanba iha tempu udan karreta no motor labele asesu ba aldeia Biaba’e tanba mota boot tuun.

Ho koñesimentu uitoan ne’ebé familia no komunidade balun iha, sira koko atu ajuda inan isin-rua ne’e hodi partus, maibé tanba idade husi inan isin-rua ne’ebé loloos labele ona atu kous oan, halo nia la forsa atu hahoris nia oan.

Familia no komunidade balun hahú buka meius atu oinsa bele lori inan isin-rua ne’e ba postu saúde iha Kairui hodi bele hetan asistensia.

Sira prepara ai hafoin kesi hamutuk hodi hatoba inan isin-rua ne’e no hahú hulan hodi hakur mota. Luta boot ida hodi salva inan no oan iha kabun laran ne’e sente ‘saugati’ de’it, tanba iha dalan klaran inan ne’e nia iis kotu.

Mediku sira ne’ebé hein ona iha mota sorin mós hiit liman bainhira haree inan ne’e laiha ona iis, no bebé iha kabun laran mós la konsege hetan salva.

“Iha fulan hirak liu ba kotuk mosu kazu ida, bainhira inan isin-rua ida moras mediku sira ba la di’ak tanba mota tuun, komunidade sira hulan de’it, maibé iha dalan inan ne’e mate, inklui bebé iha kabun laran,” informa Xefe Suku Kairu, Roberto Ximenes, iha Sede Suku Kairui, Sabadu (13/04).

“Inan isin-rua ne’e partus kuandu labele ona entaun pasensia tenke lori mai. Bailoron ne’e di’ak tanba mediku sira esforsu an hodi bele ba to’o iha ne’ebá, maibé tempu udan mak susar.”

Nia dehan, asesu estrada ba aldeia Biabae la di’ak no sai defisil liu tan iha tempu udan tanba mota boot tuun.

Aleinde kazu inan isin-rua ne’e, iha mós kazu seluk ne’ebé mosu ba joven ida, Saturnino, ne’ebé iis kotu iha dalan klaran bainhira komunidade hulan atu hakur mota hodi ba hetan asistensia saúde iha postu saúde Kairui.

“Joven ida naran Saturnino, moras TB, lori mai iha dalan tanba malirin tan iis boot, mate iha dalan klaran,” dehan Xefe Suku ne’e.

Ho problema ne’ebé komunidade sira enfrenta, Xefe Suku ne’e husu atu harii mós postu saúde iha aldeia sira, liu-liu aldeia ne’ebé dook husi Suku.

“Agora sira tau, mais la’os postu saúde, bolu naran mobile clinic, ida ne’e susar tanba mediku sira so tempu di’ak mak ba,” dehan nia, 

Suku Kairui kompostu husi aldeia hitu hanesan Aldeia Raimean, Raibu, Korhoku, Watsili, Biabae, Wainuno, Kumbili Laran, ho total populasaun 2.214, no uma-kain 600. Husi aldeia hitu ne’e, aldeia tolu (3) mak ho distansia dook husi Suku mak aldeia Biaba’e ne’ebé besik liu Lalini, aldeia Raibu ne’ebé besik liu Kribas, no aldeia Kumbili Laran ne’ebé besik liu ba Manatuto.

Kontratu ba Mediku Voluntariu

Komunidade sira hakur liu mota Kairui wainhira Mota boot iha inisiu fulan Abril 2019
 Komunidade sira hakur liu mota Kairui wainhira Mota boot iha inisiu fulan Abril 2019

Entretantu, Aleinde problema ne’e, postu saúde iha Suku Kairu rasik sei hasoru problema lubuk ida, hahú husi fasilidade to’o númeru pesoal saúde no kontratu ba voluntariu sira.

Ba postu saúde, Xefe Suku ne’e husu atu harii moru hodi proteze fasilidade saúde tanba dala-ruma komunidade nia animal tama ba postu saúde.

Xefe suku ne’e mós dehan presiza iha seguransa ba postu saúde, aleinde atu asegura postu saúde, seguransa ne’e mós bele akompaña mediku sira bainhira iha kalan boot simu informasaun husi komunidade ne’ebé hela iha fatin dook atu ba fó asistensia saúde.

“Tanba se ema hela iha dook no mediku ida halai mesak ba, nia vida mós iha risku laran, tan ne’e presiza sekuriti hodi akompaña,” dehan nia.

Ba seluk, Roberto hatete, governu presiza atu fó kontratu ba mediku voluntariu ne’ebé durante tinan barak nia laran hala’o serbisu voluntariu.

“Ida tan mak direitu mediku voluntariu sira. To’o agora governu seidauk fó kontratu ba sira. Balun serbisu tinan haat, balun to’o ona tinan lima, maibé seidauk iha kontratu,” dehan nia.

Kona-ba pesoal saúde ne’ebé hala’o serbisu iha posu saúde, Xefe Suku ne’e dehan, iha Postu Saúde Kairu iha doutór ida, parteira ida, no enfermajen ida no barak serbisu voluntariu.

Ba sira ne’ebé serbisu voluntariu, nia dehan, maioria ema Kairu ne’ebé remata estudu iha area saúde públika ne’ebé fila mai hodi ajuda komunidade sira.

“Sira voluntariu, la manan osan, ne’ebé ema hakarak tama, tama, ema lakohi tama ita labele halo buat ita. Ita haka’as sira mais sira dehan “Liurai, ami serbisu mais omu atu fase roupa de’it mós laiha ne’e”. Entaun ha’u mós dehan atu halo oinsa?,” dehan nia.

Rate this item
(1 Vote)
Last modified on Tuesday, 30 April 2019 16:07
Tempo Timor

Ho hakraik an Tempo Timor hato'o komprimentus ba laitor sira katak, Jornal Tempo Timor hahu mosu iha imi le'et atu fasilita informasaun ba imi. Tamba ne'e ami presiza ita boot sira nia tulun atu ekipa jornal ne'e nian bele halao servisu jornalismu ho didiak.

Jornalista Jornal Tempo Timor, bandu atu hetan envelope ka sasan ruma husi fontes informasaun sira.

www.tempotimor.com
Darwin_Optic

Popular

Error: No articles to display

.

Contact us

Palapasu
Dili, Timor-Leste
+670 7723 4852
+670 7728 1698
http://www.tempotimor.com

Kalendariu Arkivu

« March 2024 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
        1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30 31

Tempo Timor Networks

Online Counter