Login to your account

Username *
Password *
Remember Me

Relatóriu PNUD Sujere Investe ba Joven Featured

DILI - Timor-Leste atu tama dadauk ba janela uniku ida tinan 30-40 ba oportunidade demografika ho potensialidade ba dezenvolvimentu ekonomiku no umanu ne’ebe lais. Enkuantu nasaun barak enfreta dezafiu husi sira nia populasaun idozus, Timor-Leste, segundu nasaun ne’ebe joven liu iha rejiaun Asia-Pasifiku, iha oportunidade atu transfere tulun ne’e ba socio-ekonomiku dividendu liu-husi loke potensialidade populasain joven sira nian. 

Maibé, esforsu ne’e hasoru dezafiu husi numeru joven dezempregu ne’ebe hasoru vulnerabilidade oioin iha moris diak, partikularmente iha edukasaun no vitalidade komunitaria. Investimentu ho kualidade no tarjetu tenke aumenta barak liu ba saúde, edukasaun no ekonomia agora, se lae Timor-Leste bele lakon oportunidade uniku atu hasae potensialidade dezenvolvimentu ba dekade hirak tuir mai. 

Relatoriu Nasionál Dezenvolvimentu Umanu Timor-Leste 2018 ho titlu “Planeia Oportunidade ba Populasaun Joven ida” ne’ebé lansa ona husi Ministru do Konsellu de Ministry Adriano do Nascimento ohin, nia objetivu mak atu promove diskusaun publiku no formulasaun politika sira kona-ba investimentu iha joventude no sira nia moris-diak, nune’e bele benefisia husi potensialidade demografika dividendu. Relatoriu ida ne’e resultadu husi kolaborasaun durante tinan rua entre PNUD, Governo Timor-Leste no Universidade Flinders, Australia. 

“Timor-Leste iha oportunidade uniku atu aselera ninia dezenvolvimentu umanu,” hatete, Roy Trivedy, Kordenador Rezidente Nasaun Unidas no Reprezentante Rezidente PNUD ba Timor - Leste.

“Ida ne’e so bele aproveita liu husi jerasaun joven feto no mane sira ne’ebe iha kbiit, abilidade, edukasaun diak, no preparadu atu kontribui totalmente iha prosesu konstrusaun nasaun,” hatutan Roy.  

Timor-Leste mak nasaun ida joven liu iha mundu ho prosentu 74 husi populasaun ne’ebe ho idade 35 anos ba kraik, sai hanesan nasaun foinsae daruak iha regiaun Asia-pasifiku depoisde Afghanistaun, no globalmente joven liu ba dala 15. Tanba ne’e, joven sira iha potensialidade boot atu halao sira nia knaar importante hodi realiza nasaun ne’e nia aspirasaun ba futuru dezenvolvimentu.

Relatoriu ne’e sukat joven ho idade entre 15-34 sira nia moris-diak iha aspetu 8 (walu) moris-diak nian bazeia ba survei iha nasaun laran tomak. Survei ne’e hetan katak tres quartos husijuventude sira iha Timor-Leste laran tomak konsidera sira nia an iha kondisaun saude diak no moris satisfatoriu jeralmente, maibé, survei ne’e mos hetan katak 80% liu joventude sira esperensia limitasaun oioin iha edukasaun no vitalidade komunitaria.

“Lideransa politika sira, ofisial governu, negosiador, lideransa komunitariu no parseria dezenvolvimentu sira iha responsabilidade atu investe iha joventude sira moris diak. Ita presiza loke potensialidade ba jerasaun populasaun joven atu kontribui efetivamente ba dezenvolvimentu Timor-Leste nian atu ajuda kria prosperiadade no sustentabilidade futuru ba hotu-hotu.”

Investementu la adekuadu iha edukasaun no treinamentu ba grupu juventude sira ne’ebé dezempregu ne’ebe sente la perparadu ba no falta abilidade nesesariu ba asesu serbisu ne’ebe diak. Ida ne’e intensifikasaun ba joventude feto no feto foinsae ne’ebe dezvantajen liu atu partisipaiha edukasaun no ekonomiatanba papel jeneru. Joven sira mos konsidera katak apoiu ne’ebe sira simu husi sira nia komunidade limitadu enkuantu liu pursentu 75 iha preokupasaun nivel ass relasiona ho protesaun no seguransa.

Hare katak taixa moris nian tuun iha tinan hirak liu ba no jenela oportunidade demografika ne’ebé mai dadauk, relatoriu ne’e propoin katak dezenvolvimentu umanu bo’ot liu no GDP per kapita bele sae husi $2,619 iha tinan 2015 ba $15,375 iha 2030 bele atinji se intervensaun iha edukasaun no ekonomiaakompania hoho hasae asesu ba servisu saude reproduktiva.

Relatoriu ne’e rekomenda alokasaun pursentu 25 husi orsamentu estadu ba edukasaun no treinamentu no reforma oioin atu alkansa edukasaun ne’ebe iha kualidade diak no transformasaun ba joventude ne’ebe lativu ekonomikamente sai emprendedor iha agrikultura, turismu no setór ekonomiku seluk nian iha ne’ebe hatudu potensialidade ba krezimentu. (pr)

Rate this item
(1 Vote)
Tempo Timor

Ho hakraik an Tempo Timor hato'o komprimentus ba laitor sira katak, Jornal Tempo Timor hahu mosu iha imi le'et atu fasilita informasaun ba imi. Tamba ne'e ami presiza ita boot sira nia tulun atu ekipa jornal ne'e nian bele halao servisu jornalismu ho didiak.

Jornalista Jornal Tempo Timor, bandu atu hetan envelope ka sasan ruma husi fontes informasaun sira.

www.tempotimor.com
Darwin_Optic

Popular

Error: No articles to display

.

Contact us

Palapasu
Dili, Timor-Leste
+670 7723 4852
+670 7728 1698
http://www.tempotimor.com

Kalendariu Arkivu

« April 2024 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
1 2 3 4 5 6 7
8 9 10 11 12 13 14
15 16 17 18 19 20 21
22 23 24 25 26 27 28
29 30          

Tempo Timor Networks

Online Counter